Kui esmatarbekaupade hinnad tõusevad, on kõige otsesemalt mõjutatud just need inimesed, kelle sissetulekud ei ole kõrged.
Eelmise nädala lõpus ilmus Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ülevaade, milles selgub, et keskmise toidukorvi hind on aastaga tõusnud 6,5%. EKI direktor Peeter Raudsepp tõi Postimehele antud intervjuus esile hinnatõusu ühiskondlikud tagajärjed – see lööb eelkõige noori peresid ja suurendab juba niigi teravat ebavõrdsust. Raudsepp rõhutas, et üha enam inimesi ei ela enam teenituga palgapäevast palgapäevani, vaid võtavad laenu või kasutavad oma sääste, et igapäevaelu kuludega toime tulla.
Hinnatõus on Eestis muutunud harjumuspäraseks nähtuseks, kuid regulaarsest teavitamisest olulisem oleks juhtida tähelepanu sellele, millist mõju hinnatõus inimestele reaalselt omab. Kuigi mõned saavad kõrgemate hindadega hakkama, seisavad paljud silmitsi olukorraga, kus nad ei suuda enam rahuldada oma igapäevaseid vajadusi, nagu sooja toidu või väärika elukoha tagamine endale ja oma perekonnale.
Inimeste toimetuleku parandamiseks oleks tõhus meede käibemaksu erisuse kehtestamine toiduainetele ja teistele esmatarbekaupadele. Kui esmatarbekaupade hinnad tõusevad, on kõige otsesemalt mõjutatud just need inimesed, kelle sissetulekud ei ole kõrged. Meie esitatud ettepanek alandada põhitoidugruppide käibemaksu eesmärk on leevendada toidukorvi kulusid ja aidata kodumajapidamistel toime tulla elukalliduse tõusuga.
Majanduskasvust rääkimine valitsusliikmete poolt on muutunud rutiinseks, kuid paljude inimeste igapäevaelu ei kajasta majanduse üldine seis. Jürgen Ligi võib öelda, et „ärme räägi hindadest“, kuid paljude jaoks on hindade tõus elu keskne probleem. Raudsepp toob välja olulise tähelepaneku: „Kui inimese postkastis on kaks teadet – et majandus kasvas ühe protsendi ja et veebruarikuu kommunaalarve on rekordiline – me ju teame, kumb teda enam puudutab.“
Kui valitsejad ei suuda arvestada tavainimeste muredega, siis miks peaksid inimesed pöörama tähelepanu valitsusliikmete teistele sõnumitele?
Erinevad käibemaksumäärad toiduainetele ja esmatarbekaupadele aitaksid leevendada kõrgete hindade mõju, pakkudes halvemal järjel olevatel peredele võimaluse katta oma igapäevaseid vajadusi. Toimetulek ei ole vaid majanduslik küsimus – see on ka riigi julgeolek. Kui inimesed ei suuda rahuldada oma põhivajadusi, ei saa meil olla tugevat ega ühtset ühiskonda.
Toimetulek loob kindlustunde ja stabiilsuse, samas kui riigi ülesanne on tagada tingimused, kus kõik suudavad oma elu korralikult juhtida. Tugev ja ühtne ühiskond saab eksisteerida vaid siis, kui inimesed tunnevad, et nende mured on kuuldud ning neile pakutakse vajalikku tuge.