Reformierakonna ja Eesti 200 juhitud valitsus langetab makse rikastele sadade miljonite eurode võrra samal ajal, kui riigieelarve püsib arvestatavas puudujäägis ning Eesti seisab silmitsi vajadusega leida katteallikad julgeolekuolukorrast tingitud riigikaitsekulude tõstmisele. Madalamad riigikassa püsitulud ja laenust rahastatud püsikulud – kas see ongi see „kindlates kätes rahandus“, millest oleme iga nelja aasta tagant valimisreklaamidest kuulnud?
Teisipäeval avaldatud Eesti Panga majandusprognoosist saime teada, et uue valitsuse eelarveplaanid viivad Eesti riigieelarve juba tuleval aastal sügavasse miinusesse: kui eelmise valitsuse plaanide järgi püsinuks eelarvepuudujääk 2,6 protsendi tasemel sisemajanduse koguproduktist (SKP), siis uue koalitsiooni meetmetega jõuab 2026. aasta eelarvemiinus lausa 4,5 protsendini SKP-st.
Millest on tingitud selline järsk eelarveseisu halvenemine? Vastus on lihtne: Reformierakonna ja Eesti 200 valitsus korraga langetab püsivalt makse rikastele ja suurendab eelarve püsikulusid.
Valitsuse maksuplaanid soosivad rikkaid
Koalitsiooni maksuplaane saab kirjeldada lühidalt: need on tarbijavaenulikud ning rikastele meelepärased. Vaatamata „valitsusremondile“ tõusevad käibe- ja tulumaks plaanipäraselt 24 protsendi peale, küll aga kavatseb uus valitsus loobuda ettevõtete kasumimaksu kehtestamise plaanist. Samuti minnakse edasi maksuküüru kaotamisega. Viimasest käigust saavad muide 2023. aastal Rahandusministeeriumis valminud analüüsi järgi enim kasu need inimesed, kes kuuluvad kolme kõige rikkama tööealiste detsiili hulka.
Ka väikese, kõigest kaheprotsendilise kasumimaksu kehtestamata jätmine annab enim kasu jõukatele – 2023. aastal avaldatud Eesti Panga teemapaberi järgi kuulub lõviosa ettevõtlusvara väärtusest vähestele rikkaimatele leibkondadele. „Rikkaim 10% omab sellesse varaklassi kuuluvast varast üle üheksa kümnendiku ja rikkaim 1% ligikaudu poolt,“ seisab analüüsis.
Mõistagi ongi ettevõtlusvara omanikud õnnelikud, et nende vara juurdekasv ei lähe edaspidigi maksustamise alla, kui nad ei hakka seda dividendidena jaotama. Samuti on alust optimismiks välismaalastest Eesti ettevõtete omanikel ja aktsionäridel.
Nagu toob ajakirjanik Andrus Karnau välja, läheb maksuküüru kaotamine maksma riigikassale iga aasta üle 500 miljoni euro. Kui aga lugeda eelmisel sügisel avaldatud Rahandusministeeriumi ajakirjanikele saadud kommentaari, siis selgub, et ettevõtetele kasumimaksu kehtestamine oleks pidanud tooma riigikassasse juba järgmisel aastal 157 miljonit eurot maksutulu. Tõsi, uue koalitsiooni poliitikud väidavad, et nüüd olevat selle maksu mõju allahinnatud 100 miljonile eurole aastas.
Kuid igal juhul käib jutt maksuküüru kaotamise ja ettevõtete kasumimaksu kehtestamata jätmise puhul vähemalt 600 miljonist eurost, mis jääb riigil iga aasta maksudena laekumata. See on pea 1,5 prosenti SKP-st.
Reformierakonnale on olulisemad maksukingitused rikastele kui kaitsekulude kasvatamiseks katteallikate leidmine
Seega kavatseb Reformierakonna ja Eesti 200 valitsus teha Eesti (ja siinse turu investoritest välismaa) rikastele 1,5 protsendi SKP jagu maksusoodustusi! Ning seda olukorras, kus Eesti riigieelarve on niigi püsivas miinuses, samas ajal kui julgeolekuolukorrast tingituna on tekkinud tungiv vajadus kaitsekulutuste tõstmiseks.
Kaitsekulude suurendamisest viie protsendini SKP-st hakkas avalikult rääkima nüüdseks juba endine kaitseväe juhataja kindral Martin Herem pea aasta tagasi, kuid toona langes see üleskutse kurtidele kõrvadele.
Läks vaja Heremi ja teiste valdkonna tippude aasta järjest kestnud kriitikat, et ka peaminister Kristen Michal jõuaks otsusele, et kaitsekulusid tuleb tõepoolest tõsta viie protsendini SKP-st.
Küll aga ei ole Michalil ette näidata kindlaid katteallikaid kaitsekulude tõstmisele. Või, kui olla täpsemad, siis plaan on lihtne: võtame laenu! Ning kui ajakirjanikud pärisid Michali käest, ega niigi suure eelarvepuudujäägi veelgi kõrgemale tõstmine lähe Euroopa Liidu reeglitega vastuollu, oli peaministri vastus üllatavalt aus: „Tõenäoliselt ületame lähiaastatel eelarvereegleid.“
Meenutus: seda ütleb selle sama erakonna esimees, mis on aastakümneid järjest rääkinud, et selle prioriteetideks on korras riigirahandus!
Olukord läheb veelgi absurdsemaks, kui võta arvesse asjaolu, et Eesti kaitsekuludeks on käesoleval aastal kavandatud 3,3% SKP-st. Teisisõnu on viie protsendini puudu 1,7% SKP-st. Samal ajal langetab valitsus makse rikastele… 1,5% võrra SKP-st ehk umbes 600 miljoni euro võrra!
Kas selline tegevus kõlab mõistlikult? Äkki oleks mõistlikum loobuda – kasvõi ajutiselt – maksuküüru ja kasumimaksu kaotamise plaanidest ning suunata sellisel viisil riigikassasse laekuvad vahendid otse riigikaitseinvesteeringuteks? Siis oleksid nii kaitsevaldkonna vajadused täidetud kui ka eelarvemiinus oleks oluliselt väiksem.
Ometigi näitab Reformierakond oma tegudega, et see hoolib rohkem jõukate ja suurettevõtjate maksukoormuse vähendamisest kui Eesti riigirahanduse korras hoidmisest. Valijatel tasub antud asjaolu meeles pidada.
EESTI PANGA MAJANDUSPROGNOOS | Sotsid: kas selline ongi „kindlates kätes rahandus“?