Reitinguahastuses Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioon proovib end koos EKRE-ga Trumpi tuulde sättida ja pakkuda kodukootud versiooni mõtlematust, keskkonnavaenulikust ja ebavõrdsust süvendavast kärpepoliitikast.
Esmaspäevast Michali ja Tsahkna pressikonverentsi vaadates tajusin midagi väga tuttavlikku. Õhku täis ja arrogantne poliitik ongi viimasel ajal aina tavalisem nähtus, aga selles oli midagi enamat. Täna varahommikul taipasin, et üleeilne „lavastus“ kahest ülikonnaga mehest Michali ja Tsahkna kehastuses oli justkui kodukootud versioon Valge maja dünaamilisest duost – pikalt ebaõiglust kannatanud ja lõpuks raskused ületanud ning võidukalt triumfeerinud peremees Trump ja tema jalge ees agressiivselt klähviv truu sülekoer Vance.
See paralleel trumpismiga sai edasiarenduse Vikeraadio intervjuus haridusministri Kristina Kallasega, kes teatas uue valitsuse plaanist sulgeda või oluliselt ära kärpida keskkonnaametit. Kallas tunnistas otse-eetris, et nad on peaministriga juba mitu nädalat tagasi arutanud valitsussektori kärpimist senisest kardinaalselt erineval viisil. Haridusminister jätkas, et ta küll ei sooviks Ameerika Ühendriike näiteks tuua, kuid riigi funktsioonide kärpimisega peaks nende meelest tegelema keegi süsteemiväline isik. Viide ilmselgelt Ameerika eeskujule ja Elon Muskile.
Ajakirjaniku küsimusele, kes sellise jõulise tegevuse tema meelest ette võtma peaks, vastas Kallas, et riigikantselei juurde peaks tekkima selline meeskond, kes omab ülevaadet ja vastutust avaliku sektori kulude eest. „Nii et oma Elon Muski on vaja põhimõtteliselt?“ küsis Vikerraadio hommikuprogrammi üks juhtidest Taavi Libe. „No ma ei tahtnud neid nimesid nimetada, aga see loogika iseenesest on õige,“ vastas Kallas.
Michal ja kahjuks ka keskkonnavaenulikkuse poolest kurikuulus Eesti 200 on likvideerimas tõkkeid, mis takistavad nende lähedal seisvaid üksikuid ettevõtteid arutu loodusvarade ekspluateerimise eest. Kõigepealt saadi valitsuses lahti Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast. Järgmise sammuna tahetakse likvideerida keskkonnaamet, mida Reformierakonna ministrite käe all on juba niigi jõuliselt kärbitud.
Kas kliimaministeeriumist riigisekretäriks edutatud Keit Kasemetsast saab valitsuse Elon Musk või tuuakse sellele kohale hoopis kogenud ärimees Joakim Helenius, on veel selgusetu. Aga selge on see, et trumpism, plutokraatia ja paremäärmuslik populism pole enam probleemid, mis jäävad meist kaugele Ameerikasse, vaid on juba siin – meie poliitilises ruumis, meie avalikes aruteludes, meie valikutes.
Paremerakondade populism ja plutokraatia ohustab Eesti tulevikku
Plutokraatia on see, kus poliitikat juhivad need, kellel on raha, väike rühm ülirikast eliiti ja mitte demokraatlikud institutsioonid ega rahva tahe. See on see, mida oleme harjunud nägema Venemaal ja mujal ebademokraatlikes riikides ning mille eriti jõulist tõusu näeme praegu kahjuks ka Ameerika Ühendriikides, kus miljardärid eesotsas Elon Muskiga mõjutavad valimisi ja poliitikat ilma, et keegi oleks neile selleks mandaati andnud. Paistab, et Michali teine valitsus on trumpismi teed minemas.
Eesti Panga tehtud varade analüüs näitas, et rikkus on aina enam koondumas ühtede ja samade inimeste kätte, samas kui suur osa ühiskonnast vaevleb kõrgete hindade ja kehvade teenuste käes. Vaid 10%-le Eesti inimestest kuulub 59% kõigist varadest. See tähendab, et enamik ühiskonnast töötab süsteemis, kus kasu saavad järjest väiksem grupp eraisikuid.
Hariduslik ja majanduslik ilmajäetus on Eestis muutumas nii levinuks, et see juba mõjutab kogu ühiskonda. Vanemate sissetulek määrab üha enam seda, kas laps saab kvaliteetse hariduse, käia huviringides ja võrdsed võimalused tulevikuks. See on selge märk, et Eestis on tekkinud uus klassiühiskond, mida siin varem pole olnud.
Trumpism on Eestisse jõudnud erakordse kiirusega. Michali teine valitsus on lubanud astuda samme, mis juba tekkinud ebavõrdsust ühiskonnas veelgi enam suurendaksid
Silmakirjalikkuse meistriklass
Reformierakonna peremehed koos truu kaaslasega õigustasid veel paar nädalat tagasi toiduainete käibemaksu langetamisele vastu olemist väitega, et see viib riigieelarvest raha ära, mis olevat tänases hapras julgeolekuolukorras vastutustundetu. Üleeile teatasid needsamad poliitikud, et teevad ettevõtjatele mitmesajamiljonilise kingituse, mis tähendab, et puuduolev summa võetakse võlgu ehk pikas perspektiivis meie laste ja tööinimese taskust.
Reformierakond on pannud töösse seadusemuudatuse, mis kärbib erivajadustega inimeste arvelt, kelle olukord on teistega võrreldes niigi keerulisem.
Tänase peaministri kõige suurem läbikukkumine kehva juhtimiskvaliteedi kõrval on valijatele lubatud kliimaseadus, mis digimuutus kliimakindla majanduse seaduseks ning millest visati välja kogu kliimamuutusega kohanemise ja looduse taastamise osa.
Majanduse kliimakindlusega pole eelnõul enam muud seost kui pealkiri. Istuv peaminister, kes pole täitnud ühtegi looduse ja keskkonna kaitseks antud lubadust, räägib nüüd hoopis looduskaitseliste piirangute kõrvaldamisest. On põhjust küsida, millistest piirangutest?
Meie metsad on endiselt üle raiutud, üleriigilist kevadsuvist pesitsusrahu pole endiselt kehtestatud, loodusressursse puudutavaid otsuseid teevad jätkuvalt kärneriteks lastud kitsed ja seda ka võib-olla varjatud lepingutega. Michali suure suuga lubatud looduse piiridesse jäävast majandusest on Eesti sama kaugel kui EKRE, Keskerakonna ja Isamaa koalitsiooni ajal.
Kas hullem on see, et keskkonnahoiust ainult räägitakse või see, et julgeoleku ja majanduse kõrval seda enam isegi ei mainita? Tegelikult vahet pole – kliimamuutusega toimetulek läheb aina raskemaks ja muutub pikas perspektiivis vaid rikaste privileegiks.