Leedu sotsiaaldemokraatide juhitud valitsus mõistab, et julgeolek, taristu ja inimkapital on konkurentsivõimelise majanduse alustalad. Nende valdkondade lisarahastuseks vajalike katteallikate tagamiseks eelistame tulude progressiivset maksustamist ning väldime madalapalgaliste maksukoormuse kasvatamast.
Me kõik mõistame, et ettevõtjad julgevad investeerida ainult sellisse riiki, mis teeb kõik võimaliku nende investeeringute kaitsmiseks väliste ohtude eest. Baltimaade agressiivne idanaaber ei jäta meile muud võimalust peale kaitsekulude tõstmise.
Selleks, et anda ettevõtjatele ja Leedu kodanikele kindlust, et nende vabadus ja vara on kaitstud, otsustas detsembris ametisse astunud uus Leedu valitsus suurendada kaitsekulutusi juba alanud aasta lõpuks 800 miljoni euro võrra ehk pea nelja protsendini SKP-st.
Jaanuari keskpaigas jõudis aga Leedu julgeolekukabinet kokkuleppele, et aastatel 2026 kuni 2030 tõusevad Leedu riigikaitsekulud keskmiselt 5,5 protsendini SKP-st, millega kiirendame oluliste kaitseinvesteeringute elluviimist. Sealhulgas näiteks ka senise konservatiivse valitsuse kavandatust kiirem Leopard 2 tankide soetamine.
Selleks, et võimalikult suurem osa riigikaitsekuludest jõuaks tagasi Leedu majandusse, oleme seadnud valitsuse prioriteediks kodumaise kaitsetööstuse arendamise.
Täiendav maksutulu tuleb kõrgete tulude maksustamisest
Mõistagi nõuab riigieelarve kulude möödapääsmatu kasv suuremaid maksutulusid. Me ei peaks kartma ajutiselt kõrgemate maksudega riigiks saamist – Euroopa ühed edukaimad majandused, Põhjamaad, on kõik kõrge maksukoormusega riigid. Ometi ei sega see nende arengut.
Küll aga ei kavatse Leedu sotsiaaldemokraatide juhitud valitsus suurendada madalapalgaliste maksukoormust – lisavahendid tulevad riigieelarvesse senisest progressiivsemast tulude maksustamisest. Sealjuures lähevad kõrgema maksumäära alla mitte ainult mitmekordset keskmist palka ületavad palgatulud, vaid ka teised kõrged tulud, olgu need saadud kinnisvara väljaüürimisest või on tegemist intressitulude või dividendituludega.
Madalapalgalisi aitab aga tänavune miinimumpalga kiirem tõus. Loomulikult samal ajal mõistame, et kõrged sundkulud ja ennekõike toidukulud piiravad paljude Leedu perede ostuvõimet. Selle probleemi lahendamiseks ei tohi karta kasutada innovaatilisi lahendusi. Tegelikult on Leedu maksuametil rohkelt üksikasjalikku infot kõigi ettevõtluses esitatud arvete kohta.
Leedu valitsus arutabki nüüd tõsiselt võimalust kasutada tehisaru võimekust jaekaubanduse juurdehindluste kohta käiva info paremaks süstematiseerimiseks koos selle edasise avalikustamisega. Läbipaistvuse suurendamine hinnakujunduses aitab kaasa ausale konkurentsile ja seeläbi ka hinnataseme alanemisele ilma otsese riigi sekkumiseta.
Regioonid on prioriteediks
Senine parempoolne valitsus on jätnud Leedu piirkonnad unarusse – selle kinnituseks on pealinnast märksa kõrgem suhtelise vaesuse määr maakohtades ja väikelinnades. Uue regionaalministeeriumi loomisega saab pealinnaväline areng samuti uue valitsuse prioriteediks. Realistidena saame aru, et tõeline areng tuleb ainult koos ettevõtlusega.
Seetõttu suunab uus valitsus edaspidi raskeveokitelt korjatavat teekasutustasu sihtotstarbelisse riigiteede fondi. See võimaldab korraga parandada Leedu taristu kvaliteeti kui ka suunata vabanenud riigieelarve vahendid kohalikese teedesse – paremad ühendused tagavad, et ettevõtetel oleks logistiliselt lihtsam luua töökohti igasse Leedu piirkonda.
Kindlasti on üheks ettevõtete ees seisvaks takistuseks bürokraatia ja kapitali hind. Nende probleemide lahendamiseks kavatseme lühendada arupärimistele vastamise tähtaegu 20 päeva pealt 10-le ning laiendada riiklike käenduste võimalusi ettevõtetele.
Inimesed ja energia
Ettevõtete edukus sõltub aga paljudest – ka riiklikest – tootmissisendidest, näiteks kõrgelt haritud tööjõust või konkurentsivõimelisest energiast.
Seepärast on Leedu valitsuse eesmärgiks õpetajakutse prestiiži tõstmine ühiskonnas. See hõlmab mitte ainult senisest väärikamat palgataset, vaid ka töötingimuste paranemist.
Lisaks parema kvaliteediga hariduse pakkumisele Leedu noortele on oluline ka täiskasvanute elukestev õpe. Erilises fookuses on keskeas töötajatele ümberõppe võimaluste laiendamine (uue) kõrghariduse omandamise lihtsustamise kaudu.
Ning kindlasti vajavad ettevõtted lisaks haritud tööjõule ka konkurentsivõimelise hinnaga elektrit. Selleks jätkab Leedu meretuuleparkide arendamist – emakese looduse poolt antud soodsaid võimalusi odava, rohelise ja kodumaise elektri tootmiseks tuleb kasutada.
Lõpetuseks soovin toonitada: vasakpoolne valitsus ei tähenda majanduse unarusse jätmist. Vastupidi: kui soovime parandada kogu ühiskonna ja kõigi piirkondade, mitte ainult väljavalitute toimetulekut, vajame konkurentsivõimelist majandust koos julgeoleku kindlustamisega.
Leedu Seimi liige: astmeline tulumaks maksab meie riigikaitse eest