Reedel, 29.novembril kohtus regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman Eesti Energia ametiühingute esindajatega, et saada ülevaade tekkinud olukorrast Auveres. Eesti Energias toimuv mõjutab Ida-Virumaa hakkamasaamist ning seda ei tohi jätta tema hinnangul tähelepanuta.

“Õlitehastega seonduv on määrava tähtsusega Ida-Virumaa keskkonnale, mõjutades märkimisväärselt kohalikku sotsiaalmajanduslikku olukorda. Inimesed on õigustatult segaduses ning väärivad selgust tuleviku osas,” lausus Hartman, kelle sõnul loovad Ukraina sõda, majanduslangus ja toimuv roheüleminek täiendavat ebakindlust.

“Pikka aega kestnud selgusetu olukord on teinud inimesed nõutuks. Keskkonnanõuete täitmise vajadus ja tähtaeg on Eesti Energiale olnud teada juba pikka aega. Seni kuni ettevõte on oma aega kasutanud tegevuse planeerimiseks, on jäänud tähelepanu alt välja  tehastes töötavate inimestega seonduv. Kõik see, mida võib mitmesaja täistööeas inimese võimalik töötajäämine tegelikkuses kaasa tuua, kuidas mõjutab see nende perekondade toimetulekut ja kohalike usaldust riigi vastu,” rääkis Hartman.

Möödunud nädalal avaldatud Eesti Energia erikontrolli aruanne märkis korduvalt, et mitmes Eesti Energia tootmisüksuses ei vasta heitmenormid keskkonnaloa nõuetele. Probleem seisneb Enefit 140 põlevkiviõli tootmise seadmetes, mille näol on tegemist nn vanema põlvkonna õlitehastega, mis töötavad alates 1980. aastatest. E140 seadme opereerimisel tekkivad keskkonnaheitmed  ei vasta aga tänapäeval keskkonnaloa nõuetele.  Eesti Energia plaanib küsida keskkonnaametilt luba, et nõudeid leevendataks ning tööstused ei peaks uksi sulgema.

Enefit Power on koostanud tegevusplaani, mille alusel parandatakse järgmisel aastal E140 seadmeid nii, et need oleksid vastavuses keskkonnanõuetega ja mahuksid kehtiva PVT-normide raamidesse. Pärast 2027 aastat saab vanade seadmetega tootmine  jätkuda ainult siis, kui õnnestub tehaseid renoveerida ja täita kehtivaid nõudeid.

Praegu sõltub kõik nii tehaste kaasajastamisest; uue, E280 seadme käivitamisest kui ka riigiametite koostööst. Loomulikult tuleb ka arvesse võtta, kas keskkonnanõuete täitmiseks tehtavad investeeringud tasuvad ennast konkreetsete seadmete ning põlevkivi töötlemist mõjutava strateegia elluviimise valguses ära. Samas rõhutas Hartman, et igasugune majanduslik kahju on tulnud ja tuleb ka edaspidi vaid ida-virukate elu ja tervise arvelt ning väärilist tasu pole nad selle eest tagasi saanud. “Seega tuleb igasuguse investeeringu väärtust hinnata ka kohalike inimeste ning keskkonnale tehtud kahjude nurga alt. Kogu Eesti on võitnud kohalikust maavarast ning nüüd ei tohi riik Ida-Virumaad ja selle inimesi alt vedada ega üksi jätta,” lausus ta.