Taristuminister Vladimir Svet vastas Postimehe küsimusele, mis puudutas algselt ajutise reisimeetmena mõeldud nn hall passi rolli tänapäeval ja sellise passi omanike teed Eesti kodanikeks. 

Mõni aasta tagasi muudeti sotsiaaldemokraatide eestvedamisel seadust nii, et uusi mittekodanikke sisuliselt ei tule juurde – lapsed saavad Eesti kodanikeks kas automaatselt või lihtsustatud korras. Välismaalase pass loodi teises kontekstis – 1992. aastal olid Eestis Vene relvajõud ning NATO ja ELi liikmelisusest unistasid vaid julged visionäärid. Määratlemata kodakondsuse formaat on pälvinud palju kriitikat, kuid enam kui 30 aastat tagasi tehtud otsuseid tuleb hinnata ajaloolises perspektiivis. Võib öelda, et see oli Eesti edulugu: toona oli Eestis ligi pool miljonit mittekodanikku – neist valdav enamus sai ajapikku Eesti kodanikuks. Miks mõned ei saanud? Selleks on 62 216 põhjust – just nii palju on Eestis mittekodanikke, kes ühtlasi otsustasid mitte saada ka Vene kodanikeks! Mõni ei suuda keelt ära õppida, teine on liiga vana või kardab eksameid. Varem oli mõne jaoks kaalukeeleks viisavabadus  Venemaale reisimiseks. Pärast täiemahulise sõja algust langes see argument ära – Venemaal käib märksa vähem inimesi kui varem. Hääleõigus kohalikel valimistel tugevdab inimeste sidet Eestiga: nad saavad kohalikus elus kaasa rääkida. Kui jätta nad sellest võimalusest ilma, siis tõukame need inimesed eemale. Kui Eesti ei hooli, siis “hoolib” meie idanaaber. Riigimehelik on säilitada mittekodanikele hääleõigus, mis aitab tagada, et need inimesed ei langeks Vene mõjusfääri. Tasub pingutada selle nimel, et vähemalt osa neist saaks ajapikku ka Eesti kodanikeks.