Sotsiaaldemokraat Tanel Kiik rõhutas eile hilisõhtul riigikogu ees peetud kõnes, et Eesti sotsiaal- ja tervishoiusüsteemist pole võimalik kärpida, vastupidi – need valdkonnad vajavad järgnevatel aastatel  hädasti lisaraha.

„2025. aastal on riigieelarve puudujääk umbes 1,35 miljardit eurot. Majanduskasvu taastumine aitab ainult osa sellest tasandada. Seega tuleb meil ausalt tunnistada, et vajame lisatulusid, kuna sellises mahus kärbete tegemine pole realistlik ega ka mõistlik,“ ütles Kiik eelarve esimesel lugemisel.

Sotsiaaldemokraadid ei ole tema sõnul mitte kuidagi nõus nende poliitikutega, kes leiavad, et edaspidi on võimalik sotsiaalkaitse vallas kokku hoida. „Eesti sotsiaalsüsteem on Euroopa Liidus nende seitsme riigi seas, kelle sotsiaalse kaitse näitajad on n-ö punases ehk keskmisest oluliselt halvemad – kõige haavatavamas olukorras on vanemaealised ja üksikvanemaga pered,“ märkis Kiik Euroopa Komisjoni analüüsile tuginedes.

Eesti paistab vanemaealiste suhtelise vaesuse ja tõrjutuse määraga Euroopa Liidus väga negatiivselt silma, mistõttu on ülioluline jätkata pensionite indekseerimisega ning nooremal põlvkonnal teise ja kolmanda samba abil lisaraha koguda. „Seetõttu kutsun üles lõpetama retoorilised rünnakud eakate pensionitõusu ja laiemalt sotsiaalvaldkonna suunal,“ tõdes Kiik. „Sotsiaaldemokraatide jaoks on väga oluline, et saavutasime koalitsioonis kokkuleppe, et iga-aastane pensionitõus on tagatud ka 2025. aasta riigieelarves ja järgmistel aastatel.“

Eesti maksukoormus saab 2025. aastal olema tänavusest 0,7 protsendi võrra kõrgem. „Edasine maksukoormuse kasv saab ja peab tulema eeskätt jõukama osa arvelt. Maksukoormust on mõistlik tõsta 10–20 protsendil ühiskonnast, kelle sissetulek ja majanduslik heaolu võimaldavad senisest enam panustada, ilma toimetulekus kaotamata,“ rääkis Kiik. „Õiglane maksusüsteem, kus jõukamad annavad suurema panuse riigi toimimisse, aitab elavdada majandust ning tugevdada ühiskonna sidusust, vähendades sissetulekute ebavõrdsust.“