2025. aasta riigieelarve kavand on koos ja anti neljapäeval riigikogule üle. Nüüd on valitsusel aeg võtta ette järgmine oluline väljakutse ning leppida kokku Tallinna Haigla rahastusmudel riigi ja pealinna vahel.
Uue ja kaasaegse meditsiinilinnaku rajamisest Tallinna idaosasse on räägitud aastakümneid. Tegemist on nii patsientide kui tervishoiutöötajate heaolu parandava investeeringuga, mis tulnuks aastate eest ära teha. Kriisid näitavad veelgi enam vajadust uue haigla järele, mis arvestab täiel määral tänapäevase nakkuskontrolli vajadusi, lisab haiglavoodeid, võimaldab paremini kasutada meie piiratud meditsiinipersonali ning toob sellega olulise edasimineku kogu Eesti tervishoiule. Kaasaegne ruumilahendus võimaldab olemasolevat ruumi efektiivselt kasutada ja paigutust vajadusel ka paindlikult muuta. Ühtlasi loodaks seeläbi võimekus kõrgenenud ravivajadusega olukordades operatiivselt reageerida.
Praegu on ajalooline võimalus Tallinna Haigla projekt reaalselt ellu viia, kuna Tallinn on koostöös sotsiaalministeeriumiga teinud ära põhjaliku eeltöö ja välja pakkunud mitmeid võimalikke finantseerimisskeeme. Riik võib tagastada haigla rajamisest laekuva maksutulu pealinnale, kaasata Euroopa Liidu vahendeid või toetada kaasaegse meditsiinilinnaku rajamist otse riigieelarvest. Seejuures tuleb üheselt mõista, et tegemist ei ole ühegi erakonna või kohaliku omavalitsuse projektiga, vaid tervishoiusüsteemi reaalse vajadusega.
Juba 2000. aastal valminud haiglavõrgu arengukava juhtis tähelepanu Tallinna tervishoiuvõrgu ümberkorraldamise vajadusele ning andis Ravi tänava keskhaigla (praegu AS Ida-Tallinna Keskhaigla) hoonete osas selge hinnangu: „Keskhaigla hoonestu tuleks renoveerida ning sellisena on see võib-olla kasutatav järgmised 10-15 aastat. Järgnevalt on vajalik uue haiglahoone rajamine. Selle ajaperioodi jooksul peaks olema leitud konsensus uue haigla asukoha osas. Tallinna haiglavõrgustik on tasakaalust väljas. Kõik haiglad paiknevad linna lääneosas ning idaosas puuduvad haiglad sootuks. Lähtuvalt eelöeldust oleks otstarbekas keskhaigla üle viia linna idaossa ning rajada sinna uus haiglalinnak“.
Need ratsionaalsed argumendid ei ole ajas muutunud, vaid täna veel tõesemad kui teise aastatuhande alguses.
Kuna avalikus ruumis ringleb jätkuvalt mitmeid ebatäpseid väiteid, millega haigla rajamist pidurdatakse, siis kordan järgnevalt üle, mida Tallinna Haigla endast kujutab ja miks on selle rajamine kogu riigi huvides.
Tallinna Haigla ühendab olemasolevad keskhaiglad ja pakub kaasaegset ravikeskkonda
Siiani kõlab aeg-ajalt kummaline vastuargument, et pealinna pole veel ühte haiglat vaja. Tuletan meelde, et keegi ei planeerigi uue haigla rajamist seniste kõrvale. Tallinna Haiglas on plaanis osutada eriarstiabi teenuseid praeguste Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla mahus. Seega ei ole tegemist täiendava haigla lisandumisega, vaid olemasolevate keskhaiglate ühendamisega uute meditsiinilinnakusse, kuna praegused haiglahooned on suures osas amortiseerunud. Praegu pakub Tallinnas tervishoiuteenuseid neli HVA haiglat: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Tallinna Lastehaigla. Tallinna Haigla rajamise korral haiglate arv väheneks, aidates seeläbi tõhustada juhtimist ja vähendada dubleerimist nii personali, investeeringute kui pakutavate raviteenuste osas.
Tallinnasse jääks edaspidi kaks terviklikku meditsiinilinnakut – Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäel ning Tallinna Haigla Lasnamäe alguses. Seejuures võib ka nende juhtimise ühendada. Tallinna Haigla rajamisega väheneks patsientide vajadus ravi käigus ringelda erinevate hajali paiknevate raviasutuste vahel. Samuti looks uus nüüdisaegse töökeskkonnaga meditsiinilinnak veelgi paremad võimalused erinevate erialade spetsialistide ja ekspertide koostööks. Perearstiabi peab loomulikult olema ka edaspidi kodulähedaselt kättesaadav kõigis linnaosades ehk tervisekeskuste arv sellest ei muutuks.
Kuna tegemist on olemasolevate haiglate ühendamisega, siis tähendaks see ka olemasolevatele tervishoiutöötajatele uut ja kaasaegset töökeskkonda. Ühtne juhtimine ja asukoht võimaldavad ravitööd senisest efektiivsemalt korraldada, mis ühtlasi aitab tervishoiutöötajate puudust leevendada. Samuti pakub kaasaegne haigla pakkuda atraktiivset töökeskkonda nii praegustele kui uutele arstidele ja õdedele ning julgustab loodetavasti ka vahepeal Põhjamaadesse lahkunud tervishoiutöötajaid kodumaale naasma.
Tervishoiuteenuste korraldamine on riigi, mitte omavalitsuse ülesanne
Pealinn on valmis võtma juhtiva rolli Tallinna Haigla rajamisel, kuid tervishoiuteenuste korraldamine on tegelikult riigi ülesanne, mida ei saa lükata ainult ühe omavalitsuse õlgadele. Keegi ei eelda, et Tartu linn võtaks ainuisikuliselt katta Tartu Ülikooli Kliinikumi investeeringuvajadused või Narva linn rajaks uue haiglahoone ilma riigi abita. Riik on toetanud läbi aastakümnete nii olemasolevate haiglahoonete renoveerimist kui uute ehitamist, kasutades selleks märkimisväärses mahus ka Euroopa Liidu vahendeid.
Enam kui 20 aasta jooksul on korpuste kaupa valminud kaasaegne meditsiinilinnak Tartus Maarjamõisas, etapiviisiliselt on investeeritud Põhja-Eesti Regionaalhaigla kompleksi, peagi valmib uus ja kaasaegne Viljandi haigla- ja tervisekeskus Tervikum ning üle Eesti on panustatud haiglavõrku ja tervisekeskustesse. Tallinna keskhaiglaid, mis osutavad 25 protsenti kogu Eesti eriarstiabist, selliselt riigi poolt paraku toetatud ja arendatud pole.
Kavandatava Tallinna Haigla vastutuspiirkond on ca 600 000 elanikku ning ajas see pigem tõuseb. Tallinna Haigla teeninduspiirkond haarab Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Raplamaa, osaliselt Ida- ja Lääne-Virumaa, Pärnumaa ning Järvamaa ja Lõuna-Eesti maakonnad. Seega hakkab rajatav haigla osutama tervishoiuteenuseid suurele osale Eestist ning ei ole mõeldud vaid pealinna elanikele. Seda kummalisem on, et osa poliitikuid eeldab siiani, et Tallinn peaks võtma suurprojekti kogu kulu enda kanda.
Tallinna esindajad on valmis ka edaspidi selgitama Tallinna Haigla projekti sisu nii koalitsiooni- kui opositsioonipoliitikutele ja avalikkusele ning avatud läbirääkimisteks riigiga selle rahastusvõimaluste üle. Selle debati puhul tuleb aga üle rõhutada, et tervishoid on riiklik ülesanne ning Tallinnal erinevalt riigist pole kohustust tervishoiuteenuseid pakkuda. Otsustega venitamine võib halvimal juhul viia olukorrani, kus Tallinna tervishoiutaristu uuendamise ja tervishoiuteenuste korraldamise kulu jääb tulevikus üleni riigi kanda. Senine kogemus näitab, et ajas odavamaks see ei lähe. Leiame parem mõistliku kokkuleppe riigi ja pealinna vahel ning viime sajandi olulisima tervishoiuprojekti ellu.
Tanel Kiik: Tallinna Haigla on riigi ja pealinna ühine väljakutse