Nutikas spetsialiseerumine on tegelikult ettevõtlik avastamine, milleks avalik sektor peab looma eeldused. Kesk- ja Lõuna-Eestis valminud regionaalsed arengulepped pakuvad uue võimaluse ettevõtete innovatsiooniks, kirjutab Garri Raamaa, Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor (SDE).
Selle eelduseks on aga mõista, et regioonis on vaja ka tegusat organisatsiooni, kes ettevõtlikke avastusprotsesse algataks ja katalüüsiks ning siis vajalikku teadmust sisse imeks ja tõlgiks.
Sõidame presidendi värske üleskutse ajel regionaalse tööstus-innovatsioonipoliitikaga edasi. Suve hakul said valmis ja saadeti kooskõlastusringile regionaalministeeriumi korraldatud ja OECD tugitud Kesk– ja Lõuna-Eesti regionaalsed arengulepped. Lõunaeestlased meenutasid seda koostades ka 2014 Tartu ja Lõuna-Eesti nutika spetsialiseerumise strateegiat (LENSS). See olla oma ajast ees olnud ja jäänud seepärast riiulisse.
Tegelikult ei jäänud! Lõuna-Eesti põhiklastrid puit ja toit, aga ka uued elektroonika- ja tarkvaratööstused, spetsialiseerusid ägedalt. Mõne aasta eest eksportis Eesti enim puitmaju Euroopasse. Eesti lehmad saavutasid maailma tippväljalüpsid ja uus Paide juustuvabrik on valmis. Eesti tarkvarafirmad on ajanud haarmed kõikjale maailmas ja elektroonikatehased aina paisuvad.
Ei saa muidugi väita, et noorte analüütikute poole aastaga kokku jooksutatud LENSS mõjutas palju eelnimetet edulugusid, aga kui praegu raportit lugeda, on mitmed seal soovitatud asjad tehtud ja tulemused hääd: Deltagi sai Tartu kesklinna püsti ja Lõuna-Eesti eksport on NUTS3 regioonidest enim kasvanud. LENSSi protsessis said kokku ettevõtjad, ülikoolide ja arendusinimesed. Teemat kajastati meedias ja ehk pöörati ka mõne otsuseid tegeva ametniku ajud n-ö õigemasse suunda.
Brüsseli käsul kokku pandud riiklikel nutika spetsialiseerumise (NS) põhimõtetel ja 2014–20 teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegial (TAI) ei ole LENSSiga kuigi otsest sidet. Ka omavalitsute arengukavadel. Põhiprobleem on siin olnud suutmatus või tahtmatuses ettevõtluse arendamisega ülepea tegeleda. Tõsi, viimastel aastatel on tartlaste vedamisel kultuuripealinna sõiduvees Lõuna-Eestis koostöös üht-teist liikuma hakanud.
Me küll püüdsime toona LENSSi riiklike ja kohalike strateegiatega siduda. Haridus- ning majandusministeerium loopisid aga nutika spetsialiseerumise teemat nagu kärvand Pontut üle aia, s.t lükkasid selle oma laualt Arengufondile, millele ei antud ilmselt piisavalt ressursse, et seda ettevõtetega koostöös teha. Põhisuunad said kirja, kuid neid ei avastatud koos ettevõtetega ja tulemused jätsid enam kui soovida.
Teiste ministeeriumite huvi oli veelgi leigem. Näiteks esines üks ametnik LENSS ettevõtjate seminaril allakirjutanu kohapeal kiiruga kokku tõstetud slaididega. Linnuke sai kirja. Iga ministeerium jätkas omas liinis arvukaid tsentraalseid meetmeid ja suuresõnaline ettevõtetega koostöö on jäänud jutuks. TAI ei arvestanud kuigivõrd LENSSis soovitatud klastri- ja kohapõhisusega, sõna «regioon» seal puudub, ehkki TAI-eeluuringus oli seda mainitud 33 korral!
Sama hirm on nüüd vastsete arengulepete suhtes, mis said rahahädas omavalitsuste survel üsna laiahaardelised. Ministeeriumid said pähe kärpeprillid: üritavad pigem oma keskkontori personali päästa. Neis oludes on kohapõhisus elik regionaalsus eriti raske tulema. Aga kui lähtuda NSi põhiprintsiibist ehk ettevõtlikust avastamisest, siis Eesti suuruse ja mitmekesisuse juures muud teed ei ole. Saare- Viru- ja Võrumaa on Harjumaa pilli järgi tantsitamiseks lihtsalt liiga erinevad.
GARRI RAAGMAA ⟩ Nutikalt spetsialiseeruvad ettevõtted, mitte bürokraadid