Keskerakondlane Betina Beškina tegi oma arvamusloos mitu etteheidet sotsiaaldemokraatidele. Tegelikkuses on SDE suutnud valitsuses täita paljud oma põhilised valimislubadused ning on tegudes, mitte sõnades seisnud madalapalgaliste ja vähekindlustatute toimetuleku eest. Sama ei saa öelda Keskerakonna kohta, kirjutab Jaak Juske.
Kuna enamik Betina Beškina etteheiteid puudutab maksusüsteemi, siis tulebki alustada maksudest, valulisest, aga olulisest teemast. Kuid seda tuleb teha ausalt.
Tõde seisneb selles, et just sotsiaaldemokraadid pakkusid kaks aastat tagasi ainsa erakonnana välja julgeolekumaksu kehtestamise idee. Maksu loogika on lihtne: kui riigi kaitsekulud peavad kasvama agressiivsest idanaabrist lähtuva ohu tõttu, siis on vastuvõetamatu kärpida selleks teisi valdkondi – tervishoidu, haridust ja kõige nõrgemate sihitud abistamist. Olulised on nii toimetulek kui ka julgeolek.
Koalitsioon leppiski nüüd kokku, et julgeolekumaks tuleb. Kas selle valem on ideaalne? Loomulikult mitte, sest tegemist on mitme erakonna vahelise kompromissiga, kus kõik osapooled on pidanud järeleandmisi tegema.
Näiteks on Reformierakonna rahandusguru Jürgen Ligi juba jõudnud välja öelda, et tema oleks hoopis tõstnud veelgi rohkem käibemaksu klassikalise ettevõtete tulumaksu kehtestamise asemel. Ometi tõuseb käibemaks paremparteide soovitust vähem ja esimest korda veerandsajandi jooksul tuleb kõigil kasumlikel ettevõtetel maksta ettevõtete tulumaksu. Sest nii on õige ja õiglane ja julgeolekusse peaksid panustama ka ettevõtete jõukad omanikud, mitte ainult tavainimesed.
On eriti absurdne, kuidas klassikalist ettevõtete tulumaksu sõnades alati toetanud Keskerakond nüüd kritiseerib selle kehtestamise otsust. Tasub lugeda Beškinast palju tähtsama keskerakondlase – riigikogu keskfraktsiooni juhi Lauri Laatsi – artikleid. Nimelt pahandab Laats, et ettevõtete tulumaksu kehtestamise kõrval pole muid makse ettevõtetele ja rikastele langetatud. Konkreetselt sooviks Laats kehtestada sotsiaalmaksulae kõrget palka teenivatele inimestele ja “üle vaadata dividendide maksustamisega seonduv”.
Ehk siis sooviks Keskerakond, et riigieelarvesse laekuks vähem sotsiaalmaksu, millest rahastatakse pensioni esimest sammast ja solidaarset tervishoidu, ning lisaks sellele maksaks jõukad vähem makse dividendide pealt? Kas Keskerakond on üldse vasakpoolne partei või kavatsetakse lähiajal liituda Parempoolsetega?
Sotsid suurendavad, mitte ei vähenda madalapalgaliste sissetulekuid
Sotsiaaldemokraatide suhtumine maksupoliitikasse on teistsugune: meie eesmärk on alati olnud madalapalgaliste sissetulekute suurendamine ja ettevõtjatelt lisapanuse küsimine.
Kui SDE tuli valitsusse 2022. aasta suvel, siis oli tulumaksuvaba miinimum 500 eurot kuus ja miinimumpalk 654 eurot kuus, samal ajal kui ettevõtete omanikud said välja võtta dividendid ainult 14-protsendilise maksumääraga. Sama maksumäär rakendus ka pankadele. Sellise maksusüsteemi jättis pärandina meile nii peaministripartei kui ka Reformierakonna väikepartnerina valitsuses aastaid viibinud Keskerakond.
Nüüd on kõik muutunud.
Esiteks tõusis SDE nõudmisel madalapalgaliste tulumaksuvaba miinimum 654 euroni kuus seniselt 500 eurolt. 2026. aasta jaanuarist tõuseb see veelgi, 700 euroni kuus. Ühelt poolt panustavad kõik riigieelarvesse julgeolekumaksu kaudu, kuid teiselt poolt väheneb tänu ülalmainitud muudatusele madalapalgaliste tulumaksukoormus.
Teiseks on sotsid edukalt täitmas oma valimislubadust alampalga osas. Oleme enne riigikogu valimisi lubanud, et töötasu alammäär tõuseb järsult ning see on juba juhtumas. SDE nõudmisel pääses eelmisel kevadel sõlmitud koalitsioonileppesse miinimumpalga tõstmine seniselt 39 protsendilt 50 protsendini keskmisest palgast.
Lähtuvalt koalitsioonileppest läkski valitsuse esindaja sotsiaalpartnerite poole, kellega koos vormistatigi ametlikult miinimumpalga kiire tõstmise kokkulepe. See kokkulepe püsib, kuna eelmisel nädalal sõlmitud valitsuslepe on varasema koalitsioonilepingu täiendus ning kõik varasemad kokkulepped kehtivad, kui pole välja öeldud vastupidist.
Seega tõusis just tänu sotsidele selle aasta alguses miinimumpalk ajalooliselt suure summa ehk 95 euro võrra 820 euroni kuus. Kui uskuda Eesti Panga keskmise palga prognoosi, siis lähtuvalt kehtivast kokkuleppest tõuseb miinimumpalk juba alates järgmisest jaanuarist ehk viie kuu pärast umbes 920 euroni, 2026. aasta jaanuarist umbes 1020 euroni ja 2027. aasta algusest umbes 1120 euroni.
Teisisõnu võidavad madalapalgalised inimesed tänu miinimumpalga järsule tõusule ja tulumaksuvaba miinimumi kergitamisele rohkem, kui nad kaotavad teiste maksumuudatuste tõttu. Sada eurot palgatõusu versus 16 eurot julgeolekumaksu miinimumpalga saajale. Vahe on ilmne.
Nüüd tuleb mainida, et Keskerakond on lubanud tõsta miinimumpalga tuhande euroni kuus nii 2015., 2019. kui ka 2023. aasta riigikogu valimiste eel. Tegelikkus aga oli Keskerakonna juhitud valitsus, kuhu kuulusid ka Isamaa ja EKRE, ainus pärast üleminekut eurole, mille ametis oleku ajal jäi miinimumpalk üks aasta tõstmata: nii 2020. kui ka 2021. aastal oli miinimumpalga suuruseks 584 eurot kuus, samas kui hinnad poodides ikka tõusid. Keskerakond teeb suure suuga linna, tegelikku tööd madalapalgaliste abistamisel teevad sotsid.
Pangad hakkavad rohkem riigieelarvesse panustama
Beškina loos sisaldub aga üks otsene valeväide. Ta väidab, et sotsid ei julge panku maksustada.
Julgeme küll. Nimelt tõuseb juba 2025. aasta alguses pankade avansiline tulumaks 14 protsendi pealt 18 protsendini. Ning erinevalt ajutisest pangamaksust, millest räägib Keskerakond, on tegemist püsiva maksutõusuga. Pangad hakkavad rohkem panustama solidaarsete avalike teenuste ülalpidamisse riigieelarve kaudu nii järgmisel aastal, ülejärgmisel aastal kui ka kümne aasta pärast.
Samuti tõuseb dividendide pealt makstav tulumaks 20 protsendilt 22 protsendini, jällegi seetõttu, et kui tavainimesed peavad panustama riigieelarvesse rohkem, tehku seda ka jõukad aktsionärid ja ettevõtete omanikud. Just ettevõtlustulu on Eesti Panga andmetel üks suurimaid varalise ebavõrdsuse allikaid Eestis. Vaeseid suurettevõtjaid ja suurinvestoreid pole olemas.
Olukorras, kus keskfraktsiooni juht Laats räägib dividendide saajatele uute maksusoodustuste pakkumisest, täidavad sotsiaaldemokraadid veel ühte oma valimislubadustest. Oleme lubanud kaotada dividendides soodusmaksustamise režiim ehk regulaarselt makstavate dividendide maksusoodustus. Selle järgi said ettevõtted maksta dividendide regulaarse jaotamise puhul ainult 14 protsenti tulumaksu – palju vähem kui keskmine tööinimene.
Alates tuleva aasta jaanuarist kaob seegi maksusoodustus: dividendidena jaotatud kasumilt tuleb maksta alati 22 protsenti tulumaksu, mitte sentigi vähem. Seegi on õiglane, sest investorite passiivsissetulekut ei tohi maksustada vähem kui palgatöötajate ränga tööga teenitud leivaraha.
Nimekirja Keskerakonna valedest saab jätkata lõputult. Tasuta ühistransport Tallinnas säilib, kuigi keskerakondlased hirmutasid linnarahvast, et Mihhail Kõlvarti umbusaldamise järel tuleb linlastel sõidu eest kohe maksma hakata; ei realiseerunud ka Keskerakonna hirmujutud pensionide külmutamise kohta. Tõsi, paremerakonnad on viimast teha soovinud, kuid tänu SDE osalusele valitsuses seda tegema ei hakata.
Sotsiaaldemokraadid on täitnud kahe aastaga oluliselt rohkem enda lubadusi kui seda on teinud Keskerakond valitsuses viibitud kuue aasta jooksul. Ning erinevalt Keskerakonnast on sotsid alati seisnud mitte pelgalt sõnades, vaid ka tegudes madalapalgaliste toimetuleku eest. Sest toimetulek on julgeolek.