Rahvusvaheline meedia kirjutab, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron andis kohtumisel Ukraina presidendiga teada, et Prantsusmaa soovib lähetada Ukrainasse enda kaitseväelasi eesmärgiga viia väljaõpet läbi kohapeal. Macron täpsustas, et mitmed riigid on valmis selle algatusega kaasa tulema. Ühesõnaga, on moodustamisel riikide koalitsioon, kes on valmis väljaõppemissiooni panustama. Välismeedias on spekuleeritud selle üle, millised riigid need võivad olla – mainitud on ka Eestit.

Tegemist on väga kaaluka sammuga. Nimetatagu seda väljaõppeks või mitte, see tähendab NATO riikide kaitseväe viimist Ukraina pinnale. Ja see tähendab, et NATO riikide kaitseväelased võivad otseselt saada Venemaa rünnakutes surma või viga. Kindlasti tõstab see otsus panuseid. Seda tuleb inimestele ausalt öelda. See ei too automaatselt kaasa Venemaa-NATO sõda, aga see toob ohu lähemale.

Macron ei nimetanud riike, kes on valmis väljaõppemissiooniga ühinema, kuid nende seas on varasemalt välismeedias nimetatud ka Eestit. Eesti puhul tuleb arvestada, et selline otsus on põhiseaduse kohaselt ühemõtteliselt vaid riigikogu pädevuses. Mitte mingit teistpidi tõlgendust siin olla ei saa.

Valitsus ja peaminister ei saa anda Macronile jah-sõna ega lubadusi enne kui seda pole Riigikogus arutatud ja nii otsustatud.

Põhiseaduse §128 sätestab selle ühemõtteliselt: „Riigikogu […] otsustab kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel.“

Juhin ka tähelepanu, et põhiseaduse kommentaarides on seda täpsustatud ning eraldi välja toodud ka väljaõppemissioonid: „Nimetatud ülesanded võivad olla sõjalised, aga ka vaatlus-, korrakaitse- või väljaõppemissioonid.“ Ehk siis, Macroni pakutud väljaõppemissiooniga saab Eesti liituda vaid riigikogu nõusolekul.

Välk selgest taevast

Kindlasti toob selline ettepanek riigikogus kaasa suured vaidlused. Eriti kuna valdavale enamusele saadikutest tuleks see tänase seisuga ilmselt kui välk selgest taevast.

Otsuse vastustajad hakkavad valitsust süüdistama selles, et võtame rinderiigina liiga suure riski ning teeme ise kõik, et see sõda tuleks Eestisse. Valitsuse otsuse pooldajaid aga võtavad taskust Vene kaardi – kes pole meie poolt, on kremlimeelsed!

Nende kahe seisukoha vahel on aga igati eestimeelsed saadikud, kes sooviks küll Ukrainat kõigiti toetada, kuid samas ei pea siiski õigeks otseselt ise sõtta minna, arvestades riske, mis sellega kaasnevad. Kas riigikogu väljaõppemissiooniks mandaadi annaks, on väga raske ennustada.

Teema on plahvatusohtlik ja seetõttu on erakordselt oluline, et võimaliku väljaõppemissiooni arutelu ning otsused oleksid algusest peale läbi viidud korrektselt, ausalt ja läbipaistvalt. Nii olulises küsimuses ei tohi teha vigu, ei tohi jääda muljet, et inimeste või ka rahvaesinduse eest midagi varjatakse või neile vassitakse. Peab olema kindlus ja usaldus.

Raimond Kaljulaid: Eesti sõdurite saatmine Ukrainasse oleks plahvatusohtlik