„Vaevalt tuleneb rahva heaolu rahvusliku tulu mõõtmisest,“ ütles tänase Ukraina territooriumil sündinud USA statistik ja majandusteadlane, Nobeli majanduspreemia laureaat Simon Kuznets 1934. aastal USA Kongressile esinedes. Majanduskasvu mõistetakse tihtipeale kui majanduse kõige olulisemat näitajat. Majanduskasv on oluline tingimus sissetulekute kasvuks ja majanduslike võimaluste loomiseks, kuid on oluline, et selle kaudu paraneks kõigi ühiskonnaliikmete heaolu.
Ajal, mil meie põhjanaaber Soome tunnistati seitsmendat aastat järjest maailma õnnelikumaks riigiks, on Eesti märtsis avaldatud maailma õnnearuande ülevaates 34. kohal (aasta varem 31sel). Kuu alguses avaldatud riigikantselei tellimusel läbi viidud avaliku arvamuse seireuuring tõi välja, et Eesti inimeste majanduslik olukord on stabiliseerunud, kuid vaimne pinge on jätkuvalt kõrge. Selleks, et õnnetabelis kerkida, peab enamiku Eesti inimeste mure igakuise palgaga toimetuleku pärast kaduma.
Juba aastate eest on teaduslikult tõestust leidnud tugev seos vaimse tervise ja majandusliku produktiivsuse vahel. Seega majanduspoliitika peab tooma lahendusi ka ühiskondliku heaolu suurenemisse.
„Vaba turg paneb kõik paika“
Kogutoodang on viimastel aastatel kahanenud, kuid praegune langus näib olevat leevenemas. Sellele aitavad kaasa toormete odavnemine, energiahinna langus, inflatsiooni aeglustumine ja oodatav intressimäära alanemine. Kuigi ebakindlus tuleviku suhtes on endiselt olemas, on majandusolud stabiliseerumas.
Senine majanduspoliitika, mis lähtunud arusaamast, kuidas „vaba turg paneb kõik paika“, on toonud kaasa üha kasvava sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse – varade jaotus on võrreldes teiste euroala riikidega ebavõrdsem. Statistika kohaselt on kümne protsendi inimeste käes pea 60% Eesti kogurikkusest. Lisaks sotsiaalse ühtekuuluvuse mõjutamisele kahjustab kasvav ebavõrdsus ka pikaajalist majanduskasvu.
Selleks, et edendada Eesti ühiskonda kui tervikut, mitte tagada üksikute valitute edu, peab riik peab majanduse arengut suunama. Nii selleks, et tagada väärika sissetulekuga töökohad kõikjal Eestis, kui nügida meie ettevõtted omanikele kasumi teenimise kõrval ka enam ühiskondlikku väärtust looma.
Ajal, mil majandus seisab lisaks lühiajalistele šokkidele silmitsi mitmete pikaajaliste väljakutsetega – kliimamuutuste ja fossiilkütuste osakaalu vähendamise, välispoliitiliste pingete tugevnemise, rahvastiku vananemise jms -, on mitmed progressiivsed riigid, sh Põhjamaad, otsimas lahendusi missioonidel põhinevast majandusmudelist. Missioonimajanduses on tööl ühiskondlik väärtus, iga töötegija on väärtustatud ja ettevõttel ühiskondlik vastutus.
Sissetulekute erinevus kahjustab kogu ühiskonda
Neljapäeval riigikogu majanduskomisjoni eestvedamisel toimunud arutelu Eesti majanduse konkurentsivõime üle andis veendumuse, et riigijuhtidele mugav, kuid primitiivne ja ajale jalgu jäänud neoliberaalne majanduspoliitika narratiiv on muutumas. See tähendab, et vaid ainult SKPst lähtumine ei anna poliitikakujundajatele piisavalt põhjalikku ja täpset ülevaadet sellest, kuidas majandus toimib inimeste hüvanguks või milline on majanduskasvu pikaajaline mõju jätkusuutlikkusele.
Sellest johtuvalt võiks Eesti (majandus)missioonid olla hariduses nii kvalifitseeritud tööjõu kui ka uute tehnoloogiate arendamiseks, teiseks taastuvenergeetikas nii konkurentsivõime hoidmiseks kui ka keskkonnasõbralike tehnoloogiate arengu toetamiseks ja ka maapiirkondadesse ja väikelinnadesse üürielamute rajamist toetades, et luua eeldused hea palgaga töökohtade olemasoluks kõikjal Eestis.
Lõpetuseks, kui sissetulekute erinevused suurenevad, võib see kahjustada kogu ühiskonda. Seega on oluline investeerimine inimeste heaolusse, mis paneb aluse tugevamale ja jätkusuutlikumale majandusele.