HELJO PIKHOF: Loovisikute sotsiaalne kaitse paraneb, kaotajaid ei ole

PiretSotsiaalkaitse

Aastaid on räägitud vajadusest anda loovisikutele, ennekõike vabakutselistele, sotsiaalsed tagatised ja maksta neile õiglast tasu. Väikesele rahvusriigile, nagu me oleme, on kultuur iseäranis tähtis. Ilma oma keele ja kultuurita pole meie riigi pidamisel sügavamat mõtet.

Ja need inimesed, kes kultuuri loomise, hoidmise ja arendamisega tegelevad, väärivad õiglast tasu. Olgu selleks siis autoritasu, esitajatasu või tasu selle eest, et teose valmimiseks või esituseni jõudmiseks on tehtud tööd: kogutud materjali, harjutatud, süvenetud, tehtud proove, maalitud, kirjutatud, komponeeritud, pandud näitust kokku.
Ehk loojad peavad saama tasu ka aja eest, mis eelneb teose valmimisele või selle ettekandmisele, ja seda koos kõigi sotsiaalsete tagatistega alates ravija töötuskindlustust ning lõpetades pensionimaksetega. Sotsiaalsete tagatiste puudumine on olnud aastaid loomeinimeste seas valus kõneaine. Sel teemal on peetud arvukalt kohtumisi, kirjutatud artikleid ja tellitud uurimusi. Viimane, kõige põhjalikum loomeinimeste olukorda kirjeldava uuringu tegi 2021. aastal mõttekoda Praxis. See kandis pealkirja “Vabakutseliste loovisikute toimetulek ja sotsiaalsed garantiid”.

Uuring ainult kinnitas vabakutseliste loovisikute habrast olukorda. Nende sissetulekud on ebaregulaarsed ja pigem harvad ning projektipõhise töö eest makstavad tasud ei ole vastavuses nähtud vaevaga. Lisaks puudub märkimisväärsel hulgal loojatel ravikindlustus ja maksed tulevase pensioni heaks, mis tähendab ees ootavat pensionivaesust.
Kuna universaalsed ja kõikehõlmavad lahendused võtavad aega, algatas riigikogu kultuurikomisjon eelmisel sügisel eelnõu eesmärgiga parandada nende loovisikute olukorda, kes siiani on saanud ja saavad ka edaspidi oma loometöö tegemiseks raha kultuurkapitalilt. Senini maksis kultuurkapital loovisikutele loometöötoetust.
20. märtsil riigikogus vastu võetud kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muudatused asendasid selle toetuse loometöötasuga, millelt kultuurkapital maksab ka kõik maksud ning see tagab loomeinimestele sotsiaalkaitse: ravi-, pensioni- ja töötuskindlustuse. Oluline on ära öelda, et kellegi netosissetulek – raha, mis pangaarvele jõuab – ei vähene. Samuti ei kahane toetust saavate inimeste arv. Pigem vastupidi. Aga see on juba kultuurkapitali ekspertide otsustada, kas loometöötasu saajate ring laieneb.

Need nii oodatud muudatused said teoks tänu sellele, et eelmisel suvel tõusid hasartmängumaksu ning alkoholi- ja tubakaaktsiisi määrad ning see kasvatas kultuurkapitali tulusid. Just lisaraha võimaldab pakkuda loovisikutele tugevamat sotsiaalset kaitset.
Kultuurkapitali stipendiume ei kaotata, kuid need jäävad maksuvabaks. Seega keegi ei kaota.
Kindlasti paraneb nüüd loovisikute sotsiaalne turvavõrk. Pakutud lahendus on oluline samm loomeinimeste sotsiaalsete garantiide tagamise teekonnal. Järgmisena ootame, et valitsus annaks oma heakskiidu nn rulluvale ravikindlustusele, mis puudutab kõiki neid, kes annavad iseendale tööd ja kelle sissetulekud on ebaregulaarsed. Uuringust lähtuvalt saan kinnitada, et ainuüksi kultuurivallas mõjutaks muudatus positiivselt ligikaudu 5000 inimest.

Sama seadus avab ka tee ERRi uue hoone valmimisele, muutes riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise paindlikumaks. Kui praegu on riigikogu otsuse alusel vastavas nimekirjas viis objekti, siis edaspidi saab kultuurkapital rahastada neidki ehitisi, mida praeguses nimekirjas ei ole. Aga neile objektidele, mis on riigikogu otsusega juba pingeritta seatud, annab seadusemuudatus täieliku kaitse. Selleks, et see kaitse oleks veelgi kindlam, saab samal ajal lisaks rahastada vaid üht ehitist korraga. Nii et Süku, Tartu südalinna kultuurikvartali rajamist see muudatus kuidagi ei ohusta.
Kultuurkapitali head rahalist seisu on mõistlik ära kasutada ja pikalt oodatud uus telemaja valmis ehitada. 2021. aasta lõpus oli tähtsate kultuuriehitiste finantseerimiseks ettenähtud raha jääk kultuurkapitalis 25,6 miljonit eurot. Tänavu peaks lisanduma veel 16,8 miljonit eurot. Kui aken avaneb, tuleb operatiivselt tegutseda.

Heljo Pikhof: loovisikute sotsiaalne kaitse paraneb, kaotajaid ei ole