Siseministeerium soovib muuta kulupõhiseks rea riigilõive, mis tähendab 2025. aastast osade lõivude tõstmist selliselt, et nad ka tegelikult kataks nendega seotud kulutused.

Täna kooskõlastusringile saadetud riigilõivuseaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga tehakse ettepanekud muuta kodakondsuse, välismaalaste elamislubade, isikut tõendavate dokumentide, relvade ja perekonnaseisu toimingutega seotud riigilõive.

Siseminister Lauri Läänemets sõnas, et tänased lõivud ei kata enam kuidagi lubade ja taotluste menetlemisega riigile kaasnevaid reaalseid kulusid. „Erasektori keelde tõlgituna – riik on sisuliselt aastaid osutanud neid teenuseid kordades alla „omahinna“ ja maksnud seega peale. Näiteks isikut tõendavate dokumentide riigilõive on viimase pea 10 aasta jooksul tõstetud ainult ühe korra, elamisloa taotluste riigilõiv pole üldse muutunud ning täna maksab riik maksumaksja rahast nendele menetlustele kõvasti peale. Riigi kulude kärpimiseks on hädavajalik teha riigilõivumäärade osas korrektuurid. Samas loomulikult võtsime arvesse, et möödapääsmatute dokumentide menetluste lõivud liigselt ei tõuseks ning näiteks noortele ja eakamatele oleks hädavajalike isikut tõendavate dokumentide taotlemine jätkuvalt taskukohane,“ selgitas siseminister. Läänemets rõhutas, et tegelikult ka uute määrade puhul jäävad lõivud siiski paljuski väiksemaks, kui on nende menetlemise tegelik kulu riigile.

Eelnõuga tõstetakse välismaalaste staatuse menetlustega seotud riigilõive. Kehtivad riigilõivumäärad on madalamad kui meie naaberriikidel, kuid nüüd astuvad sammu neile lähemale. Näiteks töötamiseks elamisloa taotlemise eest tuleks hakata 96 euro asemel tasuma 250 eurot. Võrreldes naabritega on näiteks Soomes töötamiseks elamisloa riigilõiv 740 eurot (paberil taotlus) ja 490 eurot (e-keskkonnas). Lätis sõltub elamisloa taotluste riigilõivu määr taotluse alusest ja menetluse kiirusest ning on vahemikus 100–400 eurot. Leedus sõltub elamisloa taotluste riigilõivu määr taotluse alusest ja menetluse kiirusest ning on vahemikus 160–320 eurot. Rootsis on töötamiseks elamisloa riigilõiv 190 eurot.

Muutuvad ka isikut tõendavate dokumentide riigilõivude määrad. Näiteks isikutunnistuse riigilõiv tõuseks seniselt 30 eurolt 45 euro peale. Võrdluseks, et Soomes tuleb ID-kaardi eest tasuda sõltuvalt menetluse kiirusest 58 – 76 eurot, Lätis 55 eurot, Leedus 50 eurot. Elamisloakaardi riigilõiv tõuseks 40 pealt 70 euroni. „Jätkuvalt on aga soodsam taotleda dokumente iseteeninduskeskkonnas. Lisaks laieneb dokumentide riigilõivu soodustus kuni inimese täisealiseks saamiseni, kui praegu on see eapiir 15 aasta peal,“ selgitas Läänemets.

Relvaloa kehtivuse pikendamise riigilõiv on järgmisest aastast 75 eurot. „Lõivumäärade tõstmine on vajalik, et riigilõivumäärad kataksid mõistlikumas määras Politsei- ja Piirivalveameti ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendusekeskuse kulusid, mis tegevus- ja relvalubade väljastamisele ning registrite ülalpidamisele tehakse. Täna ei ole see kaugeltki nii. Lähtume lõivude tõstmisel aga põhimõttest, et riigilõiv kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud, kuid samas ei oleks inimestele liiga suur ja koormav. Meil ei ole soovi tsiviilisikute käes olevate relvade hulka sellega piirata, sest inimestel peab jätkuvalt olema võimalus relva omada nii enese ja vara kaitseks kui ka jahipidamiseks või laskespordiga tegelemiseks. Lihtsalt sellega kaasnevad kulud tuleb aeg- ajalt üle vaadata ning seda me praegu teemegi,“ rääkis minister.

Riigilõiv abiellumise puhul tõuseb 30 euro pealt 70 eurole ja lahutuse puhul 50 euro pealt 90 eurole. Nimemuutmise taotluse läbivaatamise puhul tuleb lõivu tasuda 150 eurot senise 100 asemel. Eraldi lõiv on eesnime ja perekonnanime muutmise eest.

Samuti on pikalt muutumatutena püsinud kodakondsusega seotud riigilõivud. Kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise taotluste läbivaatamise eest kehtestatud riigilõivude määrasid ei ole muudetud, vaid eurole üleminekul konverteeriti need eurodesse ning hiljem ümardati. Eelnõuga sätestatakse, et Eesti kodakondsuse saamise või taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu senise 13 euro asemel edaspidi 150 eurot. Samuti peab edaspidi Eesti kodakondsusest vabastamise taotluse läbivaatamise eest tasuma riigilõivu senise 13 euro asemel 150 eurot ning välisesinduses senise 15 euro asemel 180 eurot.