Sotsiaaldemokraatide venekeelse ühenduse konverentsil „Dialoog venekeelse kogukonnaga“, mis toimus laupäeval, 23. septembril Noblessneris asuvas Kai kunstikeskuses, keskenduti kolmele teemale: Ukraina sõja mõju Eesti venekeelsele kogukonnale, üleminek eestikeelsele haridusele ning venekeelsete elanike majandusolukord ning selle parandamise võimalused. Konverents toimus Euroopa parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni toel.

„Eesti eestikeelse ja venekeelse kogukonna vahel on alati lõhed olnud. Võin seda kinnitada oma kogemustest, kui külastasin Ida-Virumaa koole. Lihtsalt seda kas ei märgatud või ei tahetud märgata. Praegu on vastuolu näha kõigile, nii nagu see oli näiteks ka 2007. aastal. Mul on piinlik venekeelsete inimeste pärast, kes elavad Eestis, kelle käsutuses on kõige erinevamad meediakanalid, ka välismaised, ja kes jätkuvalt usuvad Putini režiimi propagandat,“ ütles Euroopa Parlamendi saadik Marina Kaljurand, kes osales paneelis „Kuidas mõjutas sõda Ukrainas Eesti venekeelset kogukonda?“

Tema sõnul ei ole Venemaa agressioonile Ukraina vastu õigustust ja selle toetamisele ei ole õigustust – mitte ühegi Eestis elava inimese poolt, olenemata tema emakeelest.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige ja NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Raimond Kaljulaid oma esinemises keskendus eri emakeelega inimeste erinevatele hoiakutele välis- ja julgeolekupoliitika võtmes, suhtumises Ukraina toetamisse.

„Eestlaste jaoks on kõik selge: Venemaa on Ukrainas agressor ja ohustab kogu Euroopa julgeolekut. Ukrainat tuleb aidata. Siin elavate vene emakeelega inimeste hoiakud võivad olla väga erinevad. On neid, kes mõtlevad sarnaselt eestlastega, aga ka neid, kes peavad sõja eest vastutavaks USA-d, NATO-t või koguni Ukrainat ennast, on Ukrainale relvaabi andmise vastu. Ühisele arusaamisele jõudmiseks on dialoog venekeelse kogukonnaga vajalik – me ei saa lubada olukorras, kus meil on arvestatav osa ühiskonnas jätkuvalt Venemaa meedia ja manipulatsioonide mõjusfääris,“ ütles Kaljulaid.

Paneelis „Üleminek eestikeelsele õppele – piits või präänik?“ osalenud Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees, endine haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski märkis, et üleminekul eestikeelsele õppele on kõige olulisem lõpetada hariduslik segregatsioon eesti- ja venekeelsete laste vahel. See eeldab mitte pelgalt eestikeelse õppe osakaalu suurendamist tänastes venekeelsetes koolides, vaid koosõppiva kooli mudeli rakendamist, kus eesti- ja venekeelsed lapsed õpivad ühes koolis.

„Senine avalik arutelu on põhiliselt keskendunud tehnilistele detailidele – kas on ikka piisavalt eestikeelseid õpetajaid, et vene lapsi eesti keeles õpetada. Kunstlik venekeelse kooli eestistamine ei anna aga vajalikku integratsioonilist tulemust, kuna sel juhul kasvavad eesti- ja venekeelsed lapsed ikka eraldi. Omavalitsused ja riik peavad leidma endas jõu, et astuda suurem samm ning asuda täna segregeeritud koolikogukondi järk-järgult sulandama. Muide, venekeelne kogukond on selleks valdavalt valmis,“ rõhutas Ossinovski.

Kolmanda paneeli osalejad leidsid, et venekeelsete elanike keskmiselt madalamate sissetulekute peamine põhjus on eesti keele mittevaldamine. Teiste põhjusest seas olid nimetatud madalam finantskirjaoskus ning vajaliku sotsiaalse võrgustiku puudumine.

Venekeelse ühenduse president Kirill Klaus tõi konverentsi avakõnes muu hulgas välja, et sõda Ukrainas avaldas kolossaalse negatiivse mõju Eesti ühiskonnale – lõhed on suurenenud nii eestlaste ja venekeelse vahel kui ka venekeelses kogukonnas endas, kuna selles on nii neid, kes ei toeta Venemaa käitumist, kui ka neid, kes peavad sõda õigeks. Kui jätta kõik nii nagu on, halveneb olukord veelgi. Selles situatsioonis tuleb teha seda, mida ükskõik mis konflikti puhul – ausalt rääkida omavahel. Ning dialoogi taaskäivitamise üheks platvormiks saab olla sotsiaaldemokraatide venekeelne ühendus, mille põhieesmärk on lõimumisprotsessi soodustamine.

Lisaks Marina Kaljurannale, Jevgeni Ossinovskile ning Raimond Kaljulaidile osalesid paneelides tNarva eesti keele maja juhataja Riigigümnaasiumi direktor ning Haridus- ja Teadusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku nõunik, Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja juhataja ning Tallinna eesti keele maja juhataja kt Anna Farafonova, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Igor Gretski, venekeelse Postimehe venekeelsete väljaannete toimetuse juht Sergei Metlev, Rus.Delfi portaali peatoimetaja Andrei Shumakov, ETV+ ja Raadio 4 saatejuht Andrei Titov, Delovõje Vedomosti ajakirjanik Olesja Lagashina, ettevõtluse edendaja Jana Budkovskaja ning Cerebrum Hub startapi kaasasutaja Vladimir Niinimäki. Arutelusid modereerisid venekeelse ühenduse president Kirill Klaus, Raadio 4 saatejuht Artur Aukon ning SpeakSmart esindajana Laulasmaa kooli direktor Vladislav Lušin.

Fotode autor: Jana Koževnikova