Kuidas ära elada 725 euro suuruse brutopalgaga, millelt on veel maksud maha arvatud?
Mai lõpus sõlmitud alampalga tõstmise kokkuleppe pihta tuli kriitikanooli nii ettevõtjatelt kui ka rahandusekspertidelt. Ka suvel ringi liikudes ja inimestega vesteldes olen aeg-ajalt kuulnud muret, kas see otsus ei anna osale ettevõtetele surmahoopi ega pärsi majandust.
Mina vastupidi olen veendunud, et sellel sammul saab olema majandusele positiivne mõju: siin saab tugineda teiste riikide kogemusele. Näiteks Sloveenias tõsteti 2010. aastal majanduskriisi tuules alampalka 23 protsenti ehk 734 euroni, mille mõjul töötuse näitajad küll pisut kasvasid.
Positiivne oli aga see, et vabanenud töötajad leidsid kiiresti tee konkurentsivõimelisematesse ettevõtetesse. Sel aastal kerkis Sloveenias miinimumpalk juba üle 1200 euro.
Kui pidada silmas palgavaesuse ja ühiskondliku ebavõrdsuse olulist vähendamist, on miinimumpalga arvestatav tõus lausa hädavajalik.
Südasuvel kostitas Eesti konjunktuuriinstituut meid uudisega, et juunis kallines toidukorv võrreldes aastatagusega üle 22 protsendi ja et neljaliikmelisel perel kulub kuus toidule ligi 500 eurot. Kulutused toidukraamile neelavad keskmist palka teenivate inimeste sissetulekust aina suurema tüki.
Aga mida peavad tegema alampalga saajad? Kuidas ära elada 725 euro suuruse brutopalgaga, millelt on veel maksud maha arvatud? Äsja tunnistas ametist lahkuv Rimi juht, et poetöötaja palgaga kodulaenu ei maksa ega lapsi kasvata. Peaks olema ju enesestmõistetav, et inimene, kes käib täiskohaga tööl, tuleb oma palgaga välja. Tegelikkuses see nii ei ole.

Meenutuseks. Kevadel jõuti tööandjate, ametiühingute ja valitsuse koostöös leppele, et nelja aasta pärast peab alampalk moodustama poole Eesti keskmisest palgast. Sõltuvalt majanduse käekäigust saab aastal 2027 olema piir, millest töötajale vähem maksta ei tohi, vahemikus 1100 kuni 1200 eurot. Selles protsessis olid suunanäitajateks sotsiaaldemokraadid, kelle survel jõudis alampalga otsustava tõusu punkt valitsusleppesse.

Ka Euroopa Liidu tasemel on seatud sihiks, et inimesed peavad alampalgaga toime tulema. Suurbritannias on omakorda võetud eesmärgiks, et minimaalne töötasu peab olema kaks kolmandikku mediaanpalgast.
Miinimumpalga kiirendatud tempos tõstmise kasuks räägivad ka statistikaameti andmed, mis näitavad sissetulekute suuri vahesid nii maakonniti kui ka meeste ja naiste võrdluses. Kui vaadata Tartumaa nägu keskmise palga järgi, siis eelmise aasta neljandas kvartalis oli see 1762 eurot, mis on küll tublisti enam kui näiteks Ida-Virumaal, Valgamaal või Hiiumaal.
Võrdluseks: Harjumaal oli see 1981 eurot. Kuid ka Tartumaal, nagu laias laastus mujal Eestis, on umbes 200 euro suurused käärid meeste ja naiste keskmise palga vahel. See on tingitud eeskätt sellest, et madalapalgalistel töökohtadel töötavad valdavalt naised. Alampalka teenib Eestis umbes 21 000 inimest, kusjuures Tartumaal elab 10,2 protsenti kõigist neist, kellele Eestis makstakse miinimumpalka.

Kriitikute arvates peaks palga suuruse paika panema vaid tootlikkus, sest nii on kirjas majandusõpikutes, kuid turud ei toimi ideaalselt. Palgavaesus on üks turutõrke ilminguid ja pahatihti ei ole palgaküsimuste puhul tegu võrdsete poolte suhtega. Jõuõlg kipub siin olema tööandjate poolel, eriti siis, kui piirkonnas on keeruline tööd leida. Tootlikkuse kasv on kahtlemata oluline ning ettevõtjad üldjuhul selle nimel ka pingutavad – investeerivad ja otsivad efektiivsemaid võimalusi.
Kindlasti ei tohi silmi kinni panna ettevõtjate murede ees. Ajad pole paljudele kerged olnud. Aprillis tööstustoodang vähenes ja statistikaamet raporteeris, et majanduslangus oli esimeses kvartalis «laiaulatuslik». Analüütikud eeldavad, et aasta teises pooles hakkab majanduskasv taastuma, aga prognoosid eriti roosilised pole, sest riski ja ebakindlust on palju.
Kohustus järjepidevalt palku kasvatada võib kohati lüüa valusalt ettevõtete investeerimisvõime pihta ja tõsta juhul ka küsimuse, kas üldse jätkata. Siin saab riik appi tulla.
Nimelt on Euroopa Liidu vahenditest Eestisse tulemas vähemalt 320 miljonit eurot piirkondliku ettevõtluse arendamiseks, mille toel saab firmasid tõhusamalt tööle panna, teha suurema lisandväärtusega tarka tööd ja maksta oma töötajatele väärikat palka.
Meil tuleb ühiselt palgavaesusest ja odava tööjõuga riigi staatusest tuleb välja murda. Teine eesmärk on jõuda selleni, et üle Eesti jaguks inimestele tasuvat tööd.