Sotsiaaldemokraadist Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige ning NATO parlamentaarse assamblee Eesti delegatsiooni juht Raimond Kaljulaid nimetas pettumust valmistavateks täna Vilniuses NATO tippkohtumisel tehtud otsuseid, mis käsitlesid Ukraina NATO liikmelisust kui ka kaitsekulutusi.
„Ukraina soov oli saada artikkel 10 lähtuv liitumiskutse, kuid seda ei tulnud. On ilmselge, et tegelikult puudub NATOs Ukraina liikmelisuse osas üksmeel. Ma pole lõpuni veendunud, et kõik liitlased üldse soovivad Ukrainat NATOs näha, kuigi seda otsesõnu välja ei öelda. Vilniuses polnud igal juhul tahet leida lahendusi,“ tõdes Kaljulaid. Ta avaldas lootust, et NATO äsjast otsust ei mõjutanud mõnede riikide võimalik valmisolek kasutada Ukraina võimalikku NATO liikmelisust nö vahetuskaubana Venemaaga tulevastel rahukõnelustel. „Piltlikult öeldes – kui keegi ootab abieluettepanekut, siis ei ole lahenduseks lubadus, et me võime vahel koos aega veeta ja hiljem vaatame, mis saab,” tõdes Kaljulaid.
„Siinkohal tasub meenutada, et kaks ja pool kuud tagasi võttis riigikogu vastu just Ukrainale NATOga liitumise kutse andmist toetava kutsuva avalduse. Tõsi on see, et valitsus läks Vilniusesse Eesti seisukohtadega, kus seda nõudmist enam polnud. Siit küsimus Eesti välispoliitikat kujundavatele poliitikutele, mis mõte on erakondadeülestel avaldustel, kui nendega ei arvestata. Mul pole etteheiteid meie diplomaatidele, kuid mõned poliitikud peavad endalt küll küsima, kas nende jalad on ikka alati olnud maa peal,“ lisas Kaljulaid.
Kaitsekulutuste puhul Vilniuses käegakatsutavat edasiminekut ei olnud. „Mina ootasin, et NATO riigid seavad eesmärgiks tõsta kaitsekulud vähemalt 2,5 protsendini SKPst. Selle asemel korrati üle vana kahe protsendi eesmärk ja lubati, et nüüd hakatakse seda täitma. On selge, et see ei ole piisav. Euroopa jääb sõjaliselt tugevalt sõltuma USAst. Kahjuks on Ameerika Ühendriikide sisepoliitika üsna ennustamatu, mistõttu me ei tea kui palju on USA valmis tulevikus Euroopa julgeolekusse täiendavalt panustama,” ütles Kaljulaid.