Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahel sõlmitud rahastamislepingu muutmisega paranevad maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete kasvulaenu saamise tingimused.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Maaelu Edendamise Sihtasutus sõlmisid rahastamislepingu muudatuse lepingu, millega vähendatakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 raames mikro- ja väikeettevõtetele antava kasvulaenu intressi baasmarginaali 1% võrra ning suunatakse 3 mln eurot mittepõllumajanduslike tegevuste finantseerimiseks.

Regionaalministri sõnul aitavad muudatused maapiirkonnas tegutsevatel ettevõtjatel kaasata finantseerimist odavamalt ning arendada seeläbi oma ettevõtet ning edendada elu maal. „Oluline on ka Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi rahastusperioodi lõpu lähenedes suunata raha nendesse valdkondadesse, kus on vajadus ning nõudlus suurem,“ sõnas regionaalminister Madis Kallas.

Ettepanek tõsta 3 miljonit eurot maaelu arengukava põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse ja põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise meetmete eelarvest maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meetme eelarvesse kinnitas programmide ühine seirekomisjon 22. veebruaril.

Lisaks raha ümbertõstmisele vähendatakse lepingu muudatusega ka mikro- ja väikeettevõtete kasvulaenu intressi baasmarginaali. „Olukorras, kus Euroopa Keskpanga intressimäär on tõusnud 4%le ning on võrreldes aastate 2014–2020 maaelu arengukava rakendamise algusaegadega oluliselt kõrgem, saame intressikulu leevendamiseks riiklikult määratud marginaali vähendada. Oluline on, et pakutavad tingimused oleksid maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele jõukohasemad,“ selgitas Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige Meelis Annus.

Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 raames rakendatavast rahastamisvahendist finantseeritakse kavandatavaid investeeringuid, mis on jätkusuutlikud, kuid ei leia turult piisavalt rahastamisallikaid. Rahastamisvahendit on rakendatud alates 2016. aastast ning aasta lõpu seisuga oli laenuleping sõlmitud 328 ettevõtjaga. Rahastamisvahendi kogumaht on käesoleval perioodil 54,46 mln eurot, millest 47 mln euro ulatuses on laene juba väljastatud. Rahastamisvahendi eesmärk on leevendada rahastamisvahendite eelhindamisel tuvastatud turutõrkeid.