31. mail peeti riigikogu konverentsisaalis seminari, mis oli pühendatud lähisuhtevägivalla ohvrite tõhusamale kaitsmisele ja väärkohtlejate ohjeldamisele. Arutelu, mille korraldasid kahasse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, juhatas sisse Reili Ranna ettekanne:
Head seminarist osavõtjad, mul on rõõm teid tervitada! Nii mõnedki teist esinesid ettekannetega või kuulasid pingsalt aasta tagasi siinsamas peetud väga sisukat arutelu, mis keskendus Eesti õiguskaitsesüsteemi kujundamiseks selliseks, et esiplaanil oleks ohvrite kaitsmine ja nende turvalisus. Samal rajal astub ka meie tänane seminar, mis kannab nime „Istanbuli konventsioon – kasutamata potentsiaal perevägivalla ohjeldamiseks.“ Võitluses perevägivallaga aitab kindlasti edu tuua järjepidevus – see käib ka probleemide teadvustamise, nende tutvustamise ja lahenduste väljapakkumise kohta.
Esmalt tahaksin ma rõhutada Istanbuli konventsiooni tähtsust. Tegu on esimese siduva naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooniga. Kuiv arvrida ütleb, et see konventsioon võeti vastu 2011. aastal, ta rakendus 2014. aastal ning Eesti riigikogu ratifitseeris selle dokumendi 2017. aastal. Tegelikkuses oli Istanbuli konventsiooniga ühinemine Eestis vaevaline protsess – meil jagus küllalt neid poliitikuid ja poliitilisi jõude, kes jalga ette panid või siis lausa naeruvääristasid tegelemist naistevastase vägivallaga ja selle valusa teema tõstatamist. Tõsi, ratifitseerimine oli keeruline ka mitmetes teistes Euroopa riikides ja Läti pole kuuldavasti selleni veel jõudnud. Siinkohal tahaksin tagantjärgi tunnustada kunagist justiitsministrit Andres Anvelti, kes Istanbuli konventsiooni 2014. aasta detsembris Eesti nimel allkirjastas ja selle punktide elluviimise eest lõvina võitles.
Kindlasti pole konventsiooni ratifitseerimine mingi lõppjaam. Eesmärkideni jõudmiseks tuleb veel vastu võtta vajalikke seadusemuudatusi ja arendada teenuste pakkumist. See töö seisab ees. Näiteks võib tuua nn nõusolekuseaduse, mis lõpuks jõudis koalitsioonileppesse ja loodetavasti saab Eesti ka selle sammu õige pea astutud. Täpsemalt seisab aprillis allkirjad saanud valitsusliidu leppes: „Viime karistusseadustiku seksuaalse enesemääramise vastased süüteod Istanbuli konventsiooniga vastavusse, võttes arvesse nõusoleku põhimõtet, et tagada seksuaalvägivalla ohvritele parem kaitse.“
Nüüdseks on valminud Istanbuli konventsiooni variraport. Variraportööride ülesanne on kriitiliselt analüüsida, kui kaugel on Eesti konventsiooni terviklikust rakendamisest. Ühelt poolt on Eestis viimase kümne aasta jooksul käidud perevägivalla ohvrite aitamisel maha pikk tee. Teisalt ei saa kuidagi tehtuga rahulduda. Naljaga pooleks – seda ei lase meil teha variraporti koostajad. Ja kahtlemata ei lase seda teha tõsiasi, et vägivald, ka koduseinte vahel, on jätkuvalt tuhandete naiste ja laste ning ka paljude meeste elu traagiline osa. Eesti inimeste väärikus, turvatunne, tervis ja elu peavad olema tagatud kõikjal, ka oma kodus!
Lähitulevikku saab siiski optimistlikumalt vaadata. Meid kõik peaks lootusrikkamaks tegema alles kahe kuu eest ehk 1. aprillil jõustunud uus ohvriabi seadus, mis parandab oluliselt abi kättesaadavust vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele. Ohvritele on ette nähtud seksuaalvägivalla kriisiabiteenus ja psühhosotsiaalse abi pakkumine. Vaimse tervise abi saab nüüd ka kriminaalmenetlust algatamata. Lisaks muutus selgemaks kuriteoohvrite hüvitise taotlemise kord.
Tulen veelkord tagasi õige värske koalitsioonileppe juurde, kus on veel tänase päevateemaga haakuvaid punkte. Tsiteerin: „Võtame erilise tähelepanu alla pere- ja soopõhise vägivalla vähendamise, peame oluliseks ohvrite toetamist, tugikeskuste stabiilset rahastamist, spetsialistide koolitamist ja tõenduspõhiste vägivallaennetusprogrammide rakendamist.“ Samuti lubab tänane valitsus kaitsta laste ja õpetajate kõrval lähisuhtevägivalla ohvreid küberkiusamise eest. Sotsiaaldemokraadid seisavad nende punktide elluviimise eest. Oleme siin nõudlikud ja ootame asjaaomastelt ministritelt lahendusi ja kui vaja, siis nõuame neid.
Suur tänu variraporti koostajatele ja kõigile, kes sellele projektile õla alla panid! Suur aitäh kõigile, kes on vägivalla ohvritele tuge pakkunud! Meid ühendab palju asju, kindlasti seob meid kõiki täisleppimatus vägivallaga!