Liikuvusega seotud probleemide lahendamiseks tuleb riiklikul tasandil keskenduda hoopis rongi- ja bussiliikluse edendamisele – Tallinna ja lähiümbruse ühtse liinivõrgu loomisele, rongi ja bussiliikluse tihendamisele ning liinivõrgu kaasajastamisele, kirjutab Madle Lippus Eesti Päevalehes.
Liikuvuse arendamisega tuleb piirkonnas kindlasti tegeleda, Tallinna ja lähivaldade vahel liigub päevas ca 60 000 inimest, kes mugavate ning kiirete alternatiivide puudumisel teevad seda praegu eelkõige autoga. Väikese ringtee asemel tuleb riigi transpordiametil tähelepanu suunata piirkonna ühtse liinivõrgu loomisele – et busside ja rongide väljumised vastaksid elanike vajadustele, et ümberistumised oleksid kiired ning liinivõrgu kasutamine toimuks ühtse piletisüsteemi alusel.
Ootamatu hinnalipik
Praegu erinevate liinidega ringi seiklemine ei ole mitte ainult ajamahukas, vaid võib osutuda ka ootamatult kalliks, näiteks kui Viimsist Tallinna tulles tuleb iga sõidu jaoks soetada eraldi pilet. Seni on riigi sõnum olnud, et omavalitsustel tuleb piirkondliku ühistranspordi korraldamises omavahel kokku leppida, kuid praeguseks on ilmselt üsna selge, et ilma riigipoolse koordineerimiseta häid lahendusi väga ei teki.
Vaidlustatud projekteerimistingimused loovad hea võimaluse loobuda ringtee kavandamisest ja tõdeda, et tõesti on tegemist ajale jalgu jäänud projektiga, mis ei vasta strateegilistele eesmärkidele. Hoopis vastupidi – kui riigi eesmärk on võrreldes aastaga 2005 vähendada transpordist tulenevat heidet 2030. aastaks 24 protsenti, siis väikese ringtee projekti aluseks olev liiklusmudel näeb ette hoopis liikumissageduste kasvu 25 600 autolt ööpäevas (2030) 40 500ni (2060)
Seega on väheusutav ka väide, et ringtee juhiks autoliikluse Tallinnast eemale. Kui suured investeeringud on suunatud eelkõige autosõiduks vajaliku infrastruktuuri arendamisse, siis jääb ka edaspidi auto peamiseks sõiduvahendiks – liikuda on ju jätkuvalt tarvis. Ning kui Tallinnast möödasõitjatel on juhtumisi tarvis ka Tallinnasse põigata, siis tehakse seda ikkagi eelkõige autoga, mis omakorda suurendab liikluskoormust Tallinna tänavatele ning halvendab siinset elukeskkonda, kasvab müra ja õhusaaste.
Tunnel lennujaama alt või raudtee Rohukülla?
Tallinna väikese ringtee ehitamise kogumaksumus ei ole teada, kuid üsna kindlalt saab öelda, et tegemist on väga kalli projektiga ja heakskiidu on saanud pigem kulukamad lahendused.
Näiteks ainuüksi ühe kilomeetri pikkuse tunneli rajamine Lennujaama alt oleks 2021. aasta prognooside kohaselt maksnud 100 miljonit eurot – see on ligikaudu sama summa, mis oleks vajalik Rohuküla raudtee rajamiseks. Seega on nii looduskeskkonna kui finantsilisest aspektist vaadates mõistlik Tallinna väikese ringtee rajamisel plaanist loobuda.
Liikuvuskeskkonna parandamiseks tuleb lisaks olemasoleva ühistranspordi korrastamisele-parendamisele suunata ühistransporti ka täiendavad investeeringud. Nii näiteks lähevad Tallinnas lähiaastatel projekteerimisse kolm uut trammikoridori. Riigi tasandil tuleb liikuda tempokalt edasi äsja algatatud Tallinna ringraudtee eriplaneeringu koostamisega, kus lisaks kaubavedude paremale korraldamisele, tuleb täiendavalt analüüsida ka reisijateveo võimalusi.
Oluline on ka nõudepõhise ühistranspordi laiem kasutuselevõtmine hõredama asutusega piirkondades. Kõik selleks, et meil oleks võimalik liikuda kiirelt ja mugavalt oluliste sihtpunktide vahel ning teha seda võimalikult väikese keskkonnajalajäljega.