Lauri Läänemets: Eesti inimeste toimetulek on meie rahvuslik julgeolek

PiretValimised

Lauri Läänemetsa 14. jaanuari üldkogul peetud kõne täisversioon.

On aasta 1919, 23. aprill. Asutava Kogu, Verinoore Eesti riigi esimese valitud parlamendi ette astub sotsiaaldemokraat August Rei. Ta peab ajaloolise kõne, kus kirjeldab olulisemaid otsused, mis määrasid ja on määranud Eesti saatuse kuni tänase päevani.

Tsiteerin: „Austatud rahvaasemikud! Hiiglatöö seisab meil ees. Meie esimeseks ülesandeks peab olema Eesti riiklist korda kindlaks määrata. Eestist peab saama vabariik, kus õigus ja demokraatia valitseks ja kõige suuremaks ülesandeks peab olema terava maaküsimuse lahendamine.

See on kõige valusam küsimus, see on meie rahva, meie riiklise olemise eluküsimus. Kui see terav küsimus saab ära otsustatud suurmaaomandamise lõpetamise, riigi omanduseks võtmise ja maa rahvale tarvitada andmise teel, – ainult siis kaotab igasugune vabariigi vastaline kihutustöö põhja.“

Mõelgem hetkeks, milliseks oleks kujunenud Eesti sotsiaaldemokraatide algatusteta. Kui poleks kaotatud seisuslikku korda; antud naistele valimisõigust; tehtud eestikeelne kooliharidus kõigile tasuta kättesaadavaks; jagatud mõisamaid eestlastele, kellest said peremehed omal maal. Ajal, mil oma talu tähendas pere toimetulekut, kujunes maade jagamisest peamine põhjus, miks eestlased Vabadussõjas võitlesid ja võitsid. Seda rõhutas ka Eesti rahvaväe ülemjuhataja Laidoner.

Või milline oleks saanud iseseisvuse taastamise järgne Eesti, kui Marju Lauristini eestvedamisel poleks loodud lastetoetust ja kehtestatud tulumaksuvaba miinimumi ning alampalka. Milline oleks Eesti tõenduspõhise poliitika või professionaalse ajakirjanduseta?

Või kui Eiki Nestori algatusel sündinud töötuskindlustuseta ei saaks me abi töötuksjäämise korral või poleks tema algatatud geeniuuringute seadus loonud eeldusi Eesti personaalmeditsiini edulooks ja paremate ennetus- ning raviotsuste tegemiseks?

Sotsiaaldemokraat Liia Hännita poleks aga sündinud iseseisvumise taastamise järgse aja kõige olulisemat majandusreformi – omandireformi-, millega loodi eeldused turumajandusele üleminekuks.

Ka käesoleva aasta juulis ei olnud küsimus selles, kas meie valitsusse minek on poliittehnoloogiliselt hea või halb otsus. Sotsiaaldemokraadid ei ole kunagi rasketel aegadel vastutuse eest põgenenud. Nii pidimegi kobarkriisiga silmitsi seistes käärima käised üles ja haarama härjal sarvist. Edasine on näidanud, et meie valitsusse minek oli vastutustundlik ja Eesti jaoks vajalik otsus. Oli hädavajalik otsus.

Oleme seisnud kõigi ning igaühe toimetuleku ja väärikuse eest. Ei saa ju kuidagi pidada normaalseks seda, et ajal, mil jõhker hinnatõus võtab inimeste taskust ära iga neljanda euro, tammuvad sissetulekud paigal.

Tänu sotsiaaldemokraatidele suurenes enam kui saja tuhande töötaja töötasu ligi 400 eurot aastas. Palgad tõusid õpetajatel, päästjatel, politseinikel, kultuuritöötajatel ja paljudel teistel. Tõusid selleta, et oleksime teinud järeleandmisi turvatundes või hariduse kvaliteedis või oleks keegi teine kaotanud töö. Tõusis ka keskmine pension.

Samuti oleme leevendanud ebaõiglaselt kõrgete energiahindade mõju perede, vabaühenduste ja väikeettevõtete toimetulekule ning seadnud riiklikuks sihiks toota aastal 2030 kogu Eestis vajaminev elekter rohelise energiana.

Meenutagem, et meie perepoliitika tulemusena õnnestus alates 2014. aastast vähendada laste absoluutse vaesuse määra enam kui viis korda. Nii juhtisime ka möödunud aasta lõpus koalitsioonipartnerite vastuseisust hoolimata tähelepanu valusale ebaõiglusele ühe- ja kahelapseliste perede toetamisel.

Jah, paljud sotsiaaldemokraatide algatused Eesti ajaloos on olnud uuenduslikud, oma ajast ees ning just seetõttu pälvinud kõhklust, ka kriitikat. Eriti poliitiliselt parempoolelt. Ja nii mõnigi asi on võtnud aega kauem, kui oleksime soovinud. Aga me oleme tegude erakond. Meie sitkus on kujunenud vabariiki luues, seda paguluses ja eksiilis südames hoides, omariiklust taastades ning viimastel kümnenditel jõuliselt arendades. Me ei anna kunagi alla ja teeme lubatu teoks.

Sotsiaaldemokraatide möödunud valimiste üks põhilubadusi – tagada igale eakale, kes seda vajab, pensioni eest hooldekodu koht, on seadusena vastu võetud. Me tegime selle ära!

Hooldekodu koht pensioni eest pole pelgalt tuhandete eurode suurune leevendus Eesti peredele, vaid põhimõtteline küsimus väärikusest ja austusest iga inimese elutöö vastu.

Eelseisvatel valimistel määratakse Eesti saatus vähemalt järgnevaks kümnendiks. Meie lähiaastate tähtsaim väljakutse on hoida Eesti riik ja ühiskond ühtsena. Sotsiaaldemokraatide roll on tagada, et ilmajäetuse tunne ei murendaks usku oma riiki. Just seetõttu, et on sõjaaeg, peame rohkem kui kunagi varem seisma Eesti perede ja ettevõtete eest. Julgeolek on palju enamat kui relvasüsteemid ja laskemoon. Vaesust süvendaval ning tülidest räsitud ühiskonnal pole lootustki sõjaajal hakkama saada. Igaühe toimetulek on Eesti julgeolek.

Nii nagu Ukraina, on ka Eesti võidu võti solidaarsus. See, mis on aidanud Ukrainal tänase päevani vastu pidada ja saavutada paljude jaoks uskumatut edu, on saanud võimalikuks ainult tänu rahvusvahelisele solidaarsusele. Täpselt niisamuti, nagu aitame Ukrainat ja ukrainlasi, peame aitama galopeeriva elukalliduse poolt põrutada ja haavata saanud kaasmaalasi. On saanud selgeks, et aastakümneid jumaldatud nähtamatu käsi ei suuda tagada Eesti rahvusriigi, keskkonna ega kohaliku ettevõtluse kestmist.

Reformierakonna jutlustatud vabaturg ja reeglite vähesus on lubanud juhtuda, et nii rahulikumal ajal kui ka kriisides suureneb meil vaesus, vähenevad võimalused kodulähedaseks tööks, heaks hariduseks ning kindlustundeks.

Et hoida ära halvim, peame Eesti peredel ja ettevõtetel aitama püksirihma pingutamise ajastu üle elada. Seejuures ei tohi me lükata kedagi eemale ega kaevata kaevikuid õigete ja valede Eesti inimeste vahele.

Tõeline patriotism ei vaja suuri sõnu ja tõrvikuronkäike, patriotism vajab tegusid. Eestluse hoidmine ja tugevdamine ei tohi uppuda EKRE ja Reformierakonna suurustlevasse ja lootust lämmatavasse sõnavahtu ning väljamõeldud vastase vastu võitlemisse!

Kui kümneis tuhandeis taskuis on rusikas, mis surub end kokku vimmas erineva vaatega kaasmaalaste vastu, oleme suurepärane sihtmärk Eesti tegelikule vaenlasele.

Me astume vastu igasugustele püüdlustele kärpida demokraatiat ning inimeste väljendus- ja elulaadivabadust. Me ei luba kedagi sildistada, vaigistada ega marginaliseerida globalistideks, prostituutideks, lastetuteks või ebatraditsioonilisteks.

Reformierakond aga ei ole, ega saagi kunagi olema vastukaal EKRE-le. Sest EKRE pole mitte põhjus, vaid tagajärg. Üha kasvava ebavõrdsuse, ilmajäetuse, pettumuse ja lootusetuse tagajärg.

Nähtamatu käe kummardajad ei soovi ega suuda lahendada enda tekitatud probleeme, mis annavad hoogu tugeva käe ihalejatele ja loovad viljaka pinnase agressiivsele autoritaarsusele. 60 000 palgavaesuses siplevat perekonda. Kümne aastaga Euroopa kõige kiireminini kasvanud kodude hinnad. Süvenev regionaalne ebavõrdsus ja üha kallim toidukorv on vaid mõned näited.

Nii ongi ilmajäetust süvendav Reformierakond muutunud äärmuslaste võimuhaaramise tõhusaimaks tööriistaks. Sotsiaaldemokraadid on Eesti poliitikas justkui hullumaja vahesein. Ühel pool askeldavad Lehman Brothersi turufundamentalistidest rahavahetajad ning teisel pool moskoviitide väärtusruumi kummardavad fanaatikud.

Head sõbrad. Euroopa kiireim hinnatõus ei tohi hävitada Eesti perede toimetulekut ega laostada kohalikke ettevõtteid. Kui tõusevad hinnad, peavad tõusma ka sissetulekud – palgad, pensionid, lastetoetused. Sest nii on õiglane. Kellegi tööpanus ei ole vähem väärt lihtsalt seetõttu, et energiabörs ei toimi või et meil on kaabakast naaber.

Lootusetus ja ebaõiglase kohtlemise tunne murendab usku oma riiki ja annab äärmuslastele ettekäände lõhkuda demokraatiat ning kärpida inimeste põhiõiguseid ja vabadusi. Vaid igaühe õiglane kohtlemine ja kindlustunne tuleviku ees tagab ühiskonna ühtsuse mis on Eesti riigi ja rahva üle aegade kestmise tugevaim garantii. Seetõttu ongi Eesti inimeste toimetulek meie rahvuslik julgeolek.

Tugev Eesti, kus kedagi ei jäeta maha, on sotsiaaldemokraatide kõige suurem vastutus ja tähtsaim rahvuslik ülesanne.

Sõjalise riigikaitse küsimustes on kõik Eesti erakonnad pigem üksmeelsed. Keegi ei vastusta seda, et kaitsekulud peavad jõudma 3% SKPst.

Suurel gloobusel on demokraatia vähemuses, autoritaarsus tõstab pead. Seetõttu väärtustame eriliselt Eesti liitlassuhteid riikidega, kellega jagame ühiseid väärtusi, ja meie kuulumist Euroopa ning maailma demokraatlike rahvaste perre. Suletud ja vastanduval Eestil pole jõhkra ja autoritaarse naabri kõrval pikka perspektiivi.

Tsiteerin: „Riigi julgeolek on mõjutatud majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonna turvalisusest kogu Eestis. Elu peab olema elamisväärne ja turvaline kõikjal Eestis. Ühtset ühiskonda on raskem haavata ja väljastpoolt mõjutada. Ühiskonna ühtsust kasvatab ühiskonna suurem lõimitus. Ühiskondlike hoiakute liigne lõhestumine ja mitmekesisuse taunimine nõrgendab ühiskonna sidusust ja kerksust. Senisest rohkem tuleb pöörata tähelepanu kõige haavatavamate ühiskonnarühmade võrdsele kohtlemisele ja nende põhiõiguste kaitsmisele ning neile elamisväärse elukeskkonna loomisele.“

Kõlab nagu sotsiaaldemokraatide valimisprogramm? Kuigi need read sobiksid suurepäraselt ka meie valimisprogrammi, on siiski tegemist väljavõttega raamdokumendist Eesti Julgeolekupoliitika alused, mis rõhutab korduvalt, et inimeste toimetulek on julgeoleku küsimus.

Toimetulek ON julgeolek! See on ekspertide kollektiivne hinnang ja kehtiv alusdokument tagamaks Eesti julgeolek. Aga kui palju me tunneme, et igapäevapoliitikas sellest lähtutakse?

Head sõbrad. Meie valimisprogramm Tugev Eesti on teejuhis järgmiseks neljaks aastaks mille abil kavatseme määrata ja kujundada järgmise valitsuse sihte ning pakume lahendusi Eesti ees seisvatele väljakutsetele. Tänan kõiki, kes on asjalike ja inspireerivate arutelude käigus programmiloomesse panustanud ja eriti programmi- ja põhikirjatoimkonna esinaist Kadri Leetmaad suure tehtud töö eest. Aitäh sulle, Kadri!

Me tõstame miinimumpalga kolme aastaga 1200 eurole. Sellega heidame palgavaesuse prügikasti, vähendame jõuliselt naiste ja meeste palgalõhet ning regionaalset ebavõrdsust. Tegelikult peaks Euroopa parlamendi seatud eesmärgi kohaselt olema alampalk Eestis juba täna 900 eurot, kahjuks on see ametiühingute ponnistustest hoolimata vaid 725 eurot.

Selleks, et hoida töökohti, abistame üleminekuperioodil tuge vajavaid ettevõtteid, eriti väikeettevõtteid ja tööandjaid maapiirkondades. Loome palgatoetuse ning panustame kolme aasta jooksul pool miljardit eurot innovatsioonimeetmetesse. See aitab ettevõtetel uuendada ärimudeleid, pakkuda kõrgema lisandväärtusega tooteid ning maksta töötajatele kõrgemat palka.

Inimeste sissetulekud peavad tõusma, sest hinnad enam ei lange. Kui tõusevad palgad, tõusevad ka pensionid ja paranevad riigi ning kohalike omavalitsuste võimalused toetada neid, kes abi vajavad. Tõstame keskmise pensioni 1200 euroni ja tagame, et kellegi pension ei oleks väiksem kui kahekordne elatusmiinimum 400 eurot.

Reformerakond soovib aga teha 340 miljoni euro eest aastas maksusoodustusi kõige jõukamatele. Peaministrierakonna maksumuudatuse tulemusena võidab 6000 eurot teeniv inimene iga kuu 140 eurot, tuhandeerurosele palgale lisandub aga vaid mõni euro. Kui see ei ole kisendav ebaõiglus ja vesi äärmuslaste veskile, siis mis see on?

Professor Mati Heidmets sõnas sotsiaaldemokraatide majanduskonverentsil, et iseseisvuse taastamise järgse Eesti poliitika kõige suurem häbiplekk on üha süvenev regionaalne ebavõrdsus. Kiratsev regionaalareng pole vaid julgeolekuoht, vaid pärsib ka majandusarengut ning seab ohtu Eesti keele ja kultuuri elujõulisuse. Milline oleks Eesti Saare- ja Setomaata, meile nii iseloomuliku pärimus- ja rahvakultuurita, rahvaraamatukogude, rahvamajade, kohalike muuseumide või huvikeskusteta?

Parempoolse poliitikute usk kõikvõimsasse vabaturgu on viinud maapiirkondadest ja väikelinnadest inimesed. Suuremates linnades on aga kinnisvara ja üürihinnad tõusnud kättesaamatutesse kõrgustesse, mistõttu peavad sundvalikute ees olevad pered leppima üha tagasihoidlikumate elamistingimustega.

Selleks, et inimesed saaksid olla töökoha valikul vabad, noored jääksid kodukohta ja ettevõtlus saaks areneda, on vaja taskukohaseid elamispindu kõikjal Eestis. Ehitame üle Eesti üürielamud 5000 uue korteriga ning aitame luua maapiirkondades ja väikelinnades 15 000 tasuvat töökohata.

Maailma kõige targemat tööd saab teha vaid kõige targem rahvas. Seetõttu on parim pikaajaline majanduspoliitika hariduspoliitika. Loomulikult peame igale õpetajale ja õppejõule kindlustama väärika töötasu, suurendama kõrghariduse rahastamist ning tagama tasuta hariduse kõigil õppeastmetel. Kuid veelgi enam – õppimine peab saama tööelu lahutamatuks osaks.

Eesti majandusstruktuuris on liiga suur osakaal madala lisandväärtusega töökohtadel, paljude inimeste teadmised ja oskused on vananenud ning elukestvas õppes osalejate arv liiga väike. Kui soovime saavutada majanduse arengus uut taset, peame kehtestama neljapäevase töönädala kõigile neile kes õpivad. Suurendades igal aastal õppepuhkuse päevade arvu, soovime jõuda 2035. aastaks neljapäevase töönädalani.

Meie programmist Tugev Eesti räägivad head kolleegid peagi pikemalt.

Head erakonnakaaslased, kallid Eesti inimesed! Politoloog Tõnis Saarts kirjutas: „5. märtsil ei vali valija mitte niivõrd elektrienergia hinna või inflatsiooninäitaja põhjal, vaid kaalutakse fundamentaalselt erinevate demokraatiaprojektide vahel. Pole kahtlustki, et julgeoleku ja Eesti kaitstuse teemad peavad olema neil valimistel täiesti õigustatult esiplaanil, kuid samas teeb valija valiku ka täiesti erinevate nägemuste vahel, millisena hakkab Eesti riik, tema roll meie elus ja Eesti demokraatia toimimist suunavad baasväärtused lähikümnendil välja nägema.“

Siin on sotsiaaldemokraadid kaalukeeleks. Meieta ei sünni Euroopalikel väärtustel põhinevat, igaühe toimetulekut ja Eesti julgeolekut tagavat valitsust. Vaid meie saame ära hoida Martin Helme saamise peaministriks.

Meil on mõttekaaslasi ja toetajaid kõikjal Eestis palju enam kui tänane uuringute pilt osundab. Meie valimisnimekirjades kandideerib nii riigi kui ka kohaliku elu juhtimise kogemusega inimesi, vabakonna esindajaid, ettevõtjaid ja oma ala hinnatud asjatundjaid. Meil on Tugev tiim Tugevaks Eestiks.

Tänan kõiki piirkonnajuhte ja nimekirjade eestvedajaid, et saime erakonna rahvuskoondise nii hästi komplekteeritud. Tervitan kõiki uusi ja vanu tegijaid, kes on asunud võitlusse Eesti rahva südame ja volituse nimel suunata meie riiki järgmisel neljal aastal.

Sajandi eest määrasid sotsiaaldemokraadid noore Eesti riigi näo. Ka täna sõltub Eesti saatus just meist. Räägime siis igaüks oma lähedaste, sõprade ja töökaaslaste ning naabritega. Vaid nii saavad nad veenduda, et jagavad meiega samu väärtusi ja unistusi.

Sotsiaaldemokraadid ei lase eesti peredel ja ettevõtetel vaesuda!

Me ei luba äärmuslastel lammutada eesti demokraatiat!

Me oleme tugeva ja ühtse eesti garantii, sest eesti inimeste toimetulek on eesti riigi julgeolek.