Siseminister Lauri Läänemets külastas eile, 15. detsembril Kiievit, et arutada edasisi võimalusi Ukraina toetamisel, aga ühtlasi ka koostöös õppida Ukraina kogemustest elanikkonna kaitsmisel. Uue aasta alguses esitleb siseminister Läänemets valitsusele visiooni elanikkonnakaitse strateegia arendamisest Eestis. Visiidi eesmärk oligi saada rohkem infot Ukraina sõjakuude väljakutsetest, edulugudest ja õppetundidest tsiviilelanikkonna kaitsmisel.
Siseminister Läänemets rõhutas kohtumisel Ukraina siseminister Denõss Monastõrski ja Kiievi linnapea Vitali Klõtškoga, et Eesti mõistab väga hästi, et Ukraina ei võitle ainult enda vaid kogu Euroopa ja Eesti eest. „Sõda Ukrainas näitab meile, kui reaalne on sõjaline oht meie regioonis. Kiievis ja Irpinis nähtu kinnitas, kuivõrd jõhkraid võtteid meie ühine vaenlane kasutab. Venemaa agressioon Ukraina vastu on meile äratuskell. Ukraina toetamise kõrval on oluline teha ka ise järeldusi – kas ja kui hästi oleks Eesti valmistunud selliseks olukorraks,“ ütles Läänemets.
Foto: Vootele Päi
Minister tõdes, et Eesti on aastaid panustanud sõjalisse riigikaitsesse, kuid Ukrainas toimuva kontekstis mõistetakse järjest enam, et elanikkonnakaitse vajab Eestis selget plaani ja püsirahastust. „Kiievis ja Irpinis kogetu andis parema arusaama meie võimalikest haavatavustest sõjaolukorras. Mõistame paremini oma elanikkonnakaitse kriitilisi vajadusi ning leppisime kokku, et Eesti ja Ukraina koostöö antud valdkonnas jätkub ekspertide tasandil. Saime olulise ülevaate toimunust, aga ühtlasi panime aluse ka pikemaajalisele koostööle mitmes olulises valdkonnas,“ avas Läänemets visiidi tagamaid.
Siseministri hinnangul on Eesti nüüd küsimuse ees, kas ja milliseid õppetunde Ukraina kogemusest võtta. „Praegust julgeolekuolukorda arvestades on siseturvalisuse ja elanikkonnakaitse seisukohast äärmiselt oluline nii asutuste võimekus erakorraliste situatsioonidega tegelemisel kui ka inimeste üleüldine valmisolek erinevates kriisides. Ehk siis peab olema selge arusaam käitumisjuhistest ja valmidusest nii riiklike ja kohalike ametkondade kui ka tavakodanike tasandil,“ sõnas Läänemets.
Lisaks Ukraina siseministrile ja Kiievi linnapeale kohtus Läänemets ühepäevasel visiidil ka Irpini linnapea Oleksandr Markušini ja Ukraina siseministri asetäitja Meri Akopyaniga. Läänemetsa kinnitusel arutati kohtumistel muuhulgas riikidevahelise andmevahetuse tõhustamist ja Eesti demineerijate missiooni Ukrainasse. Visiidil külastati mitut Venemaa rünnakute alla sattunud strateegilise tähtsusega objekti ja piirkonda, kus veel kevadel toimus aktiivne sõjategevus, ning Kiievi lähiümbrust, kus praegu käivad ulatuslikud demineerimistööd. Vene okupantide poolt jäetud maamiinid on muutnud sadu tuhandeid ruutkilomeetreid metsa- ja põllumaad kasutamatuks.
Eesti on Ukrainat toetanud sõja esimesest päevast ja pakkunud kohapeal mitmekülgset tuge – seda tehakse ka edaspidi. Siseministeeriumi valitsemisalast on Ukrainale saadetud erinevat liiki abi. „Jätkame ühiselt Ukraina toetamist sõjaliselt, majanduslikult ja poliitiliselt nii kaua kui vaja. Näiteks saadame veel selle aasta lõpuks Ukrainale täiendavalt vajalikke droone,“ ütles Läänemets.