Delfi Ärileht kirjutas 12.12.2022, et ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani sõnul sekkub riik kriisiplaaniga vajadusel majandusse selleks, et vältida suurt üldist tööpuudust.Majanduslanguse tasandamise abinõud võetakse kasutusele siis, kui majandus ei jõua piisavalt kiiresti muutustega kohaneda ja vabanevat tööjõudu kaasata. Tallinna abilinnapea Joosep Vimma hinnangul on Järvani plaan lihtsakoeline.
Täna avaldatud valitsuse kaheosaline plaan majanduskriisiks võtab kergelt öeldes kõhedaks. Minister Järvani Ärilehes esitletud plaan koosneb kahest osast, millest kumbki ei ole reaalse kriisiplaanina kuigi tõsiseltvõetav. Järvani lihtsameelne plaan kujutab endast rutiinsete tegevuste jätkamist ja mõningaid investeeringuid ehitussektori toetuseks.
Esiteks on seal nimetatud tegevused, mis Eesti ettevõtete lisandväärtust kasvatada aitavad. See on miski, mida riik niikuinii teeb ja tegema peabki. Investeeringutoetused ja fookus kõrgema lisandväärtusega valdkondadele on ministeeriumi igapäevatöö, millega tegeleb ka EASi ja KredExi ühendasutus. Need on ülesanded, mida tehakse olenemata ohustavast kriisist.
Teiseks nimetatakse avaliku sektori investeeringute ettepoole toomist. Ühest küljest ei saa vastu vaielda, et tegemist oleks vajaliku liigutusega. Teisalt on see majanduskriisi mõjude leevendamisel baashügieen. Põhiliselt ehitussektorile suunatud meede ei vasta aga küsimusele, kuidas lahendatakse sotsiaalmajanduslik kriis laiemalt olukorras, kus meil on 70 000 või rohkem töötut, mis peaks kriisiplaani käivitama. Tööpuudus ei ohusta inimesi sel juhul vaid ühes sektoris.
Vabariigi Valitsuselt ootaks majanduskriisiks valmistumisel päris plaane. Selliseid, mis oleksid läbimõeldumad, laiema ulatusega ja ei konstateeriks peamiselt igapäevast riigi tegevust. Loodan, et kellelgi valitsuses on need plaanid tegelikult siiski olemas.
Tallinna ablilinnapea Joosep Vimm: Järvani kriisiplaan võtab seest kõhedaks