Keskkonnaministeeriumis toimus rannakalurite ja püsiasustusega väikesaarte esindajatega kohtumine, kus arutati järgmise aasta kalapüügivõimaluste üle.
„Uuringud näitavad, et eelmise aasta seisuga on vaid 37,5% rannikumere kalade asurkondadest heas seisus,“ kirjeldas olukorda TÜ Eesti Mereinstituudi direktor Markus Vetemaa. Vetemaa sõnul on instituut olukorra parandamiseks välja pakkunud soovitused, mille peamine sõnum on püügivahendite arvu vähendamine.
Keskkonnaministeerium selgitaski kohtumisel juba varasemalt kooskõlastusele saadetud määruse eelnõud ja selle tagamaid. Eelnõus on kalavarude kaitsest lähtuvalt ette nähtud 15% võrkude, mõrdade ja muude püügivahendite vähendamine.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuusi sõnul oldi üksmeelel selles, et sellised ühised kohtumised kalanduse tuleviku üle on väga vajalikud ja et kalavarusid on tarvis kaitsta.
Vaieldi selle üle, kas kalavarusid kaitsta täiendavate püügipiirangute abil tingimustes, kus piiranguid on tegelikkuses niigi liiga palju. „Kõigile on selge, et igasugused täiendavad tehnilised piirangud nagu keeluaegade ja –alade kehtestamine või alamõõtude tõstmine on nii ehk teisiti täiendavaks koormaks kalapüügile,“ märkis Tuus. Kalurid leiavad, et täiendavateks mõistlikeks ja sihitud meetmeteks on siiski veel ruumi, ilma et see püügi ebamõistlikuks muudaks.
Keskkonnaminister Madis Kallas nentis et, põhiraskus ongi leida tasakaalukoht, kas kalavarusid kaitsta täiendavalt erinevate lokaalsete piirangutega või vähendades püügivahendite üldarvu. Oma rolli mängivad siin ka kormoranid ja hülged, kelle mõju kalavarudele hinnatakse püügiga samasse suurusjärku, mis nõuab selgelt ka sellega tegelemist.
„Kaluritega kohtumise ja laekunud kirjaliku tagasiside pinnalt kavatseme järgmisel aastal minna edasi täpselt sihitud piirangute abil kehvas seisus varude kaitseks ning püügivahendite piirarvude üle jätkame arutelusid“ selgitas keskkonnaminister Kallas.
Kohtumiselt jäi kõlama, et põhimõtteliselt ei ole paljud kalurid ka püügivahendite üldarvu vähendamise vastu, kuid küsimus on kuidas seda teha nii, et sotsiaal-majanduslik mõju oleks maandatud. Sellest lähtuvalt kavatseb Keskkonnaministeerium seda arutelu koos kaluritega jätkata.