Enam kui kuu kestnud ning üle kivide ja kändude kulgenud kolme erakonna koalitsioonikõnelused said lõpuks läbi. Kuigi vahepeal tundus korduvalt, et ei saa sellest asjast asja, siis nüüdseks on Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ning Isamaa valitsus tõsiasi. Seepärast pole põhjust peatuda sellel, kes neid läbirääkimisi teadlikult venitas või tegeles ennekõike oma reitingu upitamise kui ühisosa ja riigieelarvele jõukohaste lahenduste otsimisega.

Küll aga tahan selgitada, miks nõustusid sotsiaaldemokraadid ees terendaval ränkraskel ajal valitsusvastutust kandma. Praegu prognoositakse ju laial rindel, et kütteperioodil läheb väga paljudel raskeks. Peaminister Kaja Kallaski tunnistas juuni keskel välismeediale antud intervjuus, et kõrgete energiahindade tõttu ootab Eestit piinarikas talv. Viimastel nädalatel päriti ka minult korduvalt, et milleks üldse kaheksaks kuuks võimule minna, kui ei õnnestu oma programmilisi sihte koalitsioonileppesse suruda. Nii mõnigi soovitaja leidis, et sellest on rohkem kaotada kui võita, sest opositsioonis olles on turvalisem valimisteks valmistuda.

Lühike vastus sellele küsimusele on: valitsusse mindi selleks, et aidata Eesti inimestel keerulised ajad üle elada, et saabuv talv ei tuleks kohati pööraste hindade tõttu talumatult raske. Seetõttu pean valitsusleppe ühe laiema mõjuga punktiks tulumaksuvaba miinimumi tõstmist 154 euro võrra. Kokkuleppe kohaselt tõuseb maksuvaba tulu määr kuus 500 eurolt 654 euroni, tänase alampalgani. See tähendab, et väikese ja keskmise sissetulekuga inimestele jääb aastas täiendavalt kätte kuni 372 eurot ehk siis 31 eurot kuus, mis pakub leevendust. Rahandusministeeriumi hinnangu järgi jääb nii 2023. aastal töötajatele kokku kätte ligikaudu 100 miljonit eurot.

Sotsiaaldemokraatide jaoks oli maksuvaba tulu suurendamine üks põhimõttelisemaid küsimusi. Hinnatõusude eest kaitseb tõhusamalt parem palk, mitte ühekordsed toetused. Ühtlasi on see ka töötavate inimeste väärikuse küsimus. Meie jätkuv siht on viia tulumaksuvaba miinimum 800 euroni kuus, mis oli algselt ka läbirääkimiste laual ja millele tuleb pärast märtsivalimisi lahendus leida.

Olgu siinkohal välja toodud, et madalamapalgaliste sissetulekuid suurendavaid samme on lähiajaloos ellu viidud ainult siis, kui sotsiaaldemokraadid on olnud valitsuses. Kõige ulatuslikum töötegijaid ja pensionäre aidanud muudatus sai teoks 2018. aastal, kui maksuvaba miinimum kerkis 500 euroni. Sama jutt kehtib ka lastetoetuste kohta – need on tõusnud vaid siis, kui oleme olnud valitsusliidu üks osapooltest. Meie eestvedamisel startis 2015. aastal lastetoetuste reform, mis tõi vaesusriskist ja süvavaesusest välja tuhandeid lapsi. Viie aasta eest, 2017. aasta juulis hakkas kehtima lasterikka pere toetus. Elukalliduse hoogsa tõusu tõttu vajavad pered praegu täiendavat tuge. Seda ka uus koalitsioonilepe pakub. Märtsis esitasime riigikogule eelnõu eesmärgiga viia esimese ja teise lapse toetuse 60 eurolt 100 euroni. Neli kuud hiljem leppis uus valitsusliit kokku 80 euro suuruses tõusus. Lisaks kerkib lasterikka pere toetus 600 euroni. Koalitsioonivalitsuste paratamatus on, et kõigil osapooltel tuleb kompromisse teha ja kõike soovitut kohe ei saa.

Hea meel on aga selle üle, et õnnestus murda vastuseis, mis puudutas üksikvanema toetuse tõstmist. Täna saab öelda, et 2023. aasta jaanuaris muutub aastakümneid paigal püsinud – täpsemalt 22 aastat – üksikvanema toetus, mis kerkib 19 eurolt 80 euroni ehk suureneb 61 euro võrra. Viimaks ometi tuleb riik appi üksikvanematele peredele, kus esineb vaesust ja ilmajäetust keskmisest rohkem. Üksikvanema lapse toetusele on õigus lapsel, kelle sünniaktis pole isa kohta märget või on üks vanematest on tagaotsitav. Neid lapsi on Eestis üle 10000.

Kallite energiahindadega aitab toime tulla ka elektriturureform, mis näeb elektrile, gaasile ja kaugküttele ette hinnalae. Teisisõnu hakkab riik inimestele hüvitama toasooja maksumust, mis on läinud üle hinnapiiri ehk siis võtab mitmekordistunud hinnad paljuski enda kanda. Selle reformi üksikasjad saavad paika lähikuudel.

Läbimurdeliseks võib pidada omastehoolduse reformi kokkulepet. Sotsiaaldemokraadid on pikki aastaid võidelnud selle eest, et abivajajatele oleks pensioni eest tagatud koht hooldekodus. Samuti oleme seisnud eakatele mõeldud teenuste laiendamise eest, et nad saaksid oma kodus hakkama. Sündiv valitsusliit käivitab selle nii kauaoodatud reformi.

Kui sotsiaaldemokraadid oleksid kurnavatel võimukõnelustel pilli lõhki ajanud või sealt ise lahkunud, siis poleks ka mitmed üles loetletud otsuseid. Igal juhul lubab värske valitsuslepe karmile sügisele ja veel karmimale talvele julgemalt vastu minna. Nüüd tuleb käised üles käärida, tööle asuda ja lubatud asjad ära teha. Edu ja sihikindlust uutele ministritele!