Sõjapõgenike hädaseisundit ei tohi ära kasutada, pakkudes neile sama töö eest märkimisväärselt madalamat töötasu kui Eesti inimesele. Selline käitumine lööb valusalt oma inimestegi palkade pihta.

Väga lühikese ajaga on lisandunud meie tööturule sadu inimesi. Juba on kuulda alarmeerivaid näiteid selle kohta, kuidas sõjakoleduste eest põgenenud inimeste olukorda püütakse ära kasutada ning pakkuda neile piirkonna ja sektori keskmisest märksa väiksemat palka.

See ei ole ainult ebaeetiline sõjapõgenike suhtes, vaid ebaaus ka Eesti inimese vastu, kes suurema palga ootuse tõttu võib tööst ilma jääda.

Sõjapõgenike ebaõiglane tasustamine pidurdab palgatõusu, eelkõige madalamalt tasustatud elualadel, kuhu eelduslikult paljud põgenikud tööle asuvad, seda on näidanud näiteks Norra kogemus pagulastega. Ülikiiresti kasvavate hindade taustal on vastutustundetu lasta inimeste majanduslikul olukorral halveneda.

Me ei tohi lasta sel juhtuda, et sõja- põgenike ärakasutamine odavtööjõuna lööb meie oma inimeste toimetuleku pihta.

Õiglase tasu maksmine ei ole töötaja, vaid tööandja ja riigi vastutus. Riik ei tohi jääda siin vaikseks kõrvalseisjaks, vaid vajadusel peab aktiivselt sekkuma, et hoida ära ebaõiglast kohtlemist. Me ei tohi lasta sel juhtuda, et sõjapõgenike ärakasutamine odavtööjõuna lööb meie oma inimeste toimetuleku pihta. See võib hakata mõjutama ühiskonna suhtumist pagulastesse.

On tänuväärne, kui suur hulk Eesti ettevõtteid on valmis sõjapõgenikke oma töökeskkonda kohe vastu võtma. Väärika töötasu maksmine neile inimestele peaks olema auasi ja põhimõtte küsimus. Ettevõtjad võiksid näha ukrainlastele õiglase tasu maksmises võimalust aidata sõjas laastatud riiki.

Ühel päeval sõidavad need inimesed kodumaale tagasi. Mida paremini nad sellal kindlustatud on, seda tugevam on nende panus – ja seeläbi ka Eesti panus – Ukraina ülesehitamisse.

Lauri Läänemets: sõjapõgenikele tuleb maksta õiglast töötasu