Tartu uus võimuleping näeb ette linna koolide ja lasteaedade järkjärgulise üleviimise eestikeelsele õppele järgmise nelja aasta jooksul. See on ambitsioonikas eesmärk, mille elluviimisel tuleb leida esmalt ühine arusaam lapsevanemate ja hoolekogudega, teha sisulist koostööd kõrgkoolidega sobiva metoodika väljatöötamiseks ning pöörata erilist tähelepanu ühelt haridusastmelt teisele üleminevatele lastele, kirjutab sotsiaaldemokraatide abilinnapea kandidaat Lemmit Kaplinski Tartu Postimehes.
Täiesti eraldi tõstab leping esile hariduslike erivajadusega õpilased ning igasuguste muudatuste peamine eeldus on: iga Tartu laps peab saama toetatud ja keegi ei tohi jääda maha.
Muudatus puudutab enim Aleksander Puškini kooli ja Annelinna gümnaasiumi. Lähtepositsioon ja finišijoon ei ole aga kaugeltki nii jäigad, kui esmapilgul tunduda võib. Juba nüüd õpetatakse mõlemas koolis olulisel määral aineid eesti keeles, on keelekümblusklassid ja küsimuseks on seega eestikeelse õppe osakaalu suurendamine niisugusel määral, mida nõuab põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.
Me ei saa veel öelda, kas eesmärk on seaduse miinimummäär või saab just Tartus tõusta selle maa keel kõrgemale, nagu lootis Kristjan Jaak Peterson juba kahe sajandi eest. Arvestama peab iga kooli, klassi ja iga lapse eripärasid ning töötama välja realistliku tegevus- ja ajakava, kaasates metoodika valimisse ja spetsialistide koolitamisse ka kõrgkoole. Kordan, selles protsessis on võtmepartnerid ennekõike lapsevanemad ja õpetajad, kes tegelikult tahavad ju üht – parimat haridust oma poegadele-tütardele-õpilastele.
Esmalt tuleb leida ühine arusaam lapsevanemate ja hoolekogudega.
Võimalus õppida eesti keeles väldib olukorda, kus iga järgneva haridusastmega süveneb lahknevus eesti ja vene perest pärit laste haridusradade vahel ning arenevad välja suletud võrgustikud, kust noored jõuavad ellu ebavõrdsete eeldustega. Eestikeelse õppe osakaalu suurendamine käib koalitsioonileppes käsikäes lubadusega arendada kõigis koolides võimalusi õppida süvendatult oma emakeelt ja kultuuri. Just nimelt siia on aga peidetud mitmekeelse ja -kultuurilise haridusvõrgu arenguvõti.
Me väärtustame teisi rahvuskultuure ja tahame, et igas Tartu koolis, kus on vähemalt kümme õpilast, kes seda soovivad, oleks olemas õpetajad ja valmidus õpetada nende keelt emakeelena, olgu selleks siis vene, ukraina või hoopis soome keel. Nii saab iga laps valida meelepärase kooli teades, et ta ei pea tegema sellega kompromisse oma koduse keele, kultuuri ja väärtuste arvelt.
Ka Annelinna gümnaasiumisse ja Puškini kooli jääb kindlasti alles süvendatud vene keele õpe ning võib loota, et kasvab ka eesti perede huvi anda lastele võimalus õppida just seda, meile ka praegu olulist keelt ja kultuuri.
Oleme seadnud ambitsioonika plaani ja andnud sõnumi, et järkjärgulised muudatused on vältimatud. Need saavad aga tegelikkuseks võttes arvesse kõigi osaliste vajadusi, koolitades ja võttes tööle mitmekeelseid lapsi toetavad õpetajad ja tugispetsialistid, saavutades ühise arusaama lapsevanematega ning kaasates parimaid valdkonna eksperte. Tartus on see tehtav, olen veendunud.