Elsa Leiten, avaliku sektori siseaudiitor, SDE kandidaat Tartu linnas

Suve lõpul vaatas Rahandusministeerium hindava pilguga üle veebirakendusse minuomavalitsus.fin.ee talletatud värskeima info omavalitsuste teenuste kohta, mis kogutud registritest, asutustelt ning omavalitsustelt endilt. Muude kokkuvõtete hulgas hinnati Tartu linn 2020. aasta kõige avatuma valitsemisega omavalitsuseks. Kahtlemata näitab tunnustus, et linn on teinud seatud kriteeriumite suunal pingutusi, aga valimiste eel on paslik küsida, kas see on rahuloluks jätkuvalt piisav? Eriti olukorras, kus kriteeriumid näitavad elanike rahulolematust nii linna juhtimise kui kaasamisprotsessidega. 

Informatsiooni kättesaadavus

Õigus juurdepääsuks teabele ei ole mitte vaid põhiseaduseski kirjeldatud inimeste põhiõigus, vaid hädavajalik ja võimestav tööriist selleks, et osaleda avalikus elus, võidelda korruptsiooniga või panna võimulolijaid oma sammude eest vastutama. 

Avatud valitsemise hindamisel aluseks olevatest kriteeriumitest pea pooled puudutavadki info passiivset kättesaadavust kodulehel (kontaktandmed, kultuuriüritused, jäätmeinfo jne). Info väljariputamisega on linn valitud kriteeriumite põhjal hästi hakkama saanud, erandiks on paraku sotsiaalteenused, sest kodulehel puudub piisav teave teenuse osutaja ja protsessi kohta ning olemasolev teave pole kättesaadav teise emakeelega ning erivajadustega inimestele.  

Mitte ükski kriteerium ei räägi aga konkreetselt dokumendiregistrist kui avalike andmete olulisest varasalvest. Vaatamata oma kutsealastele oskustele infot koguda, olen Tartu linna avalikes allikates korduvalt põrkunud vastu müüri, et teave ei ole leitav või tuleb seda linnavalitsuselt eraldi küsida, vahel soovi meeldegi tuletades. Linna avalik dokumendiregister on aga üles ehitatud veidral lukuaugumeetodil – otsida saab ainult teatud dokumendiliikide lõikes ja liiki eelnevalt määratledes. Väikese testimisega ilmneb, et kättesaadavad pole isegi kõik need dokumendid, mis linnavalitsuse enda kehtestatud dokumentide loetelu järgi avalikud peaks olema. Seda, milliseid dokumendiliike linnavalitsuses üldse registreeritakse, ei ole võimalik tuvastada, sest teabehalduse kordki ei ole leitav. 

Avatud valitsemine eeldab pidevat arengut

Tartu linn on ministeeriumile raporteerinud, et olemas on avaliku valitsemise tegevuskava. Suurepärane, sest siis justkui on olemas nägemus arenguks! Tavapäraselt tähendab tegevuskava ka seda, et tegevuskava vaadatakse perioodiliselt üle – hinnatakse tehtut ja ajakohastatakse. 

Viidatud dokumenti otsides ilmnes, et selle all mõeldakse 2015. aastal e-Akadeemia projekti raames tehtud töödokumenti, mis kunagi hiljem otsustuskogudesse ei jõudnudki ning on siiani kättesaadav vaid Wordi failina kodulehel. Linnasekretär Jüri Mölder vastab sellekohasele küsimusele vastuseks aga enesekindlalt, et „vaatamata sellele, et tegevuskavas kirjas olevaid tegevusi ei ole uuendatud, on selles sõnastatud põhimõtteid järjekindlalt linnavalitsuse töös rakendatud.”. Neid põhimõtteid on muide viis, unarusse jäänud tegevuskava alguses.

Paraku ei ole see ainus näide. Samamoodi on kodulehele tööversioonina rippuma jäänud teinegi avatud valitsemise valdkonna tegevuskava. Ühe teise projekti raames 2018. aastal viimati uuendatud dokument “Tartu kaasamise ja koostöö tegevuskava“, millele kodulehel viidatakse siiani lootusrikkalt “Tartu Linnavalitsus on koostamas…”. 

Sisekontroll vs siseaudit

On teinegi kaalukas kriteerium, mille osas on linn tegelikku olukorda ilustanud. Sisekontrolli kriteeriumi eeskujulikul tasemel täitmiseks peaks omavalitsuses töötama siseaudiitor või ostetaks seda teenusena sisse. 

Just seda linn ühena viiest omavalitsusest väidabki, toetudes asjaolule, et eelmisel aastal sisekontrolli osakonnaks reorganiseeritud üksuses on nüüd olemas ka siseaudiitori ametikoht, mida täidab varasem sisekontrolliteenistuse juhataja. On oluline märkida, et sellesse üksusesse on loodud ka siseauditi juhi ametikoht, aga selle täitmiseks ei ole avalikku konkurssi enam kui aasta jooksul toimunudki.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) revisjoni tegev erikomisjon, kuhu kuulub muuhulgas ka Tartu linnasekretär, kaasas mind eksperdina selgitama sisekontrollisüsteemi ja siseauditi teemasid. Rääkisin neilegi, et tegelikkuses ei määra siseaudiitori rolli mitte ametinimetus, vaid rahvusvaheliste standardite ja audiitortegevusega ettenähtud organisatsiooniline sõltumatus. Selleks peaks siseaudiitor alluma struktuuris vahetult linnapeale (mitte linnasekretärile) ning funktsionaalselt volikogule, mis kinnitaks tööplaanid ning saaks ülevaateid tegevusest, nagu KOKS ka praegu kirjeldab. 

Praktikas võikski siseaudiitori positsioon paikneda Tartu linnavolikogu kantseleis, kus võiks olla enam abilisi ja finantsressursse toetamaks ka revisjonikomisjoni tegevust poliitilises järelevalves. 

Mida oleks vaja teha?

Avatud valitsemise suunal on üldiseid või konkreetselt eelseisvateks KOV valimisteks andnud soovitusi mitmed allikad: portaal „Tark Valija“, ühing Korruptsioonivaba Eesti, varasemalt ka E-riigi Akadeemia ja justiitsministeerium. Soovitused puudutavad peamiselt teabe ja andmete kättesaadavust, läbipaistva ja usaldusväärse valitsemise edendamist, elanikkonna aktiivset kaasamist otsustusprotsessidesse ja digilahenduste väljatöötamist. Loomulikult on fookuses ka praktikas end õigustanud meetmed korruptsiooniennetuseks omavalitsustes, alustades lobikohtumiste avaldamistest kuni rikkumistest teavitamise mehhanismide väljatöötamise ja sisemise järelevalve usaldusväärsemale korraldamisele koos siseaudiitorite värbamisega. Tartus volikokku pürgivate erakondade valimisprogrammides kajastuvad need tagasihoidlikult. Sotsiaaldemokraatide valimisprogrammi kokku pannes mõtlesime neile teemadele aga väga põhjalikult. 

Tartu linn ei vaja linnukesi kriteeriumite tabelis või aukirja linnapea kabinetis. Linn vajab sisulist nägemust sellest, kuidas tegevuse haaval linna läbipaistvamaks ja ajaga kaasas käima panna. Loogem selleks näiteks avatud valitsemise erikomisjoni, kes tegevuskava koosloomes kokku paneks ja volikokku viiks. Loetledes siin vaid mõned võimalused: 

• dokumendihalduse kasutajamugavuse tõstmine;
• informatsiooni kättesaadavuse analüüsimine lisavajadustega, teise emakeelega ja madala digivõimekusega inimeste puhul;
• ava-andmete kasutamise laiendamine ning hoogustamine linna algatatud loometalgutel;
• linna mobiilirakenduse loomine (nagu Elva vallal juba on), mis võimaldaks nii infot saada kui teavitada probleemidest linnaruumis või osaleda arvamusküsitlustes;
• kõigile avatud vihjekanal väärkäitumisest teavitamiseks koos vihjete käsitlemisega, austades teavitaja soovi jääda anonüümseks ning kaitstes teda tagakiusamise eest;
• siseaudiitori ametikoha loomine; 
• revisjonikomisjoni moodustamine pöördvõrdelises seoses valimistulemusega (et opositsioon oleks arvulises ülekaalus); 
• ekspertide kaasamine revisjonikomisjoni, selleks täiendava ressursi loomine eelarvesse;
• linnajuhtide lobikohtumiste avaldamine kodulehel;
• kaasava eelarve viimine koolide tasandile;
• asumiseltside ümarlaua loomine, tihedaks kootööks volikoguga;
• kogukondade panuse suurendamine koosloomeliseks poliitikakujunduseks;
• referendumite ja rahvaküsitluste kasutamine;
• linnaelanikele avatud võimalus pöördumiste esitamiseks volikogule;
• digipädevuste koolitused eakamale elanikkonnale;
• valimiseelsete debattide korraldamise andmine ülikoolile, tagamaks erakonnaülesus ja oluliste teemade kajastamine;
• vabaühenduste ja huvikaitseorganisatsioonide läbipaistev ja püsiv rahastamine.