Sotsiaaldemokraadid ootavad haridus- ja teadusminister Liina Kersnat riigikogu ette andma selgitusi seoses kõrghariduse kroonilise alarahastuse ja tasulise õppe hiiliva tagasitulekuga.

„Rahanappus on toonud avalikku debatti tasulise kõrghariduse teema. Ka Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepe räägib sellise kõrghariduse rahastamise mudeli väljatöötamisest, mis võimaldab kaasata eraraha, täpsustamata küll selle sisu,“ ütles ministrile arupärimise üle andnud Eduard Odinets.

Ta osutas ka haridus- ja teadusministeeriumi seisukohale, et üliõpilastelt raha küsimine on üks süsteemi lisaraha toomise võimalusi. „Tartu Ülikool on juba osaliselt seda teed läinud. Alates uuest õppeaastast peavad õigusteaduse magistrandid, kes õpivad sessioonõppes, hakkama oma ainepunktide eest tasuma. Ühe semestri hinnaks tuleb 1700 eurot,“ sõnas Odinets. Kuna kõrgkoolid tahavad oma õppejõududele maksta väärikat palka, siis on tema sõnul mõistetav, et osa neist on algatanud arutelud õppemaksu taastamise üle.

Ja nii küsivadki sotsiaaldemokraadid Kersnalt, et mis samme võtab ministeerium ette, et tagada kõrghariduse jätkusuutlikkus ja õppejõudude konkurentsivõimeline tasustamine.

„Kuidas suhtub ministeerium ülikoolide algatustesse küsida juba praegu õppemaksu eestikeelsetel õppekavadel? Kas on plaanis laiendada nende õppekavade arvu, millel saab õppida ainult osakoormusega ehk tasuliselt?,“ uurivad arupärijad.

Kersnal tuleb rääkida ka sellest, kas ja kuidas on plaanis suurenda üliõpilaste õppetoetusi, et need elukalliduse tõusuga kaasa käiksid ning reformida õppelaenude süsteemi.

Odinetsi sõnul sõlmisid Eesti suurimad haridus- ja teadussektori eestkosteorganisatsioonid aprillis haridusleppe, mille taotleb kõrghariduse riikliku rahastamise suurendamist vähemalt 1,5%-ni SKPst ning selle edasist hoidmist vähemalt samal tasemel.

„Haridusleppe osapooled veendunud, et tasuta eestikeelne kõrgharidus on avalik hüve, millele tuleb tagada vaba ligipääs,“ märkis Odinets. Haridusleppega on ühinenud ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond.