Riigikogus läbis täna esimese lugemise sotsiaaldemokraatide algatatud karistusseadustiku muutmise eelnõu, mis tõstab seksuaalse enesemääramise vanusepiiri 14. aastalt 16. eluaastale, kuid ei piira noorte omavahelisi seksuaalsuhteid. Eelnõu eesmärgiks on kaitsta alaealisi seksuaalse kuritarvitamise eest.

„Eestis on täna täiskasvanud inimese suguühendusse astumine noorema kui 14-aastasega karistatav kuni viieaastase vangistusega. Sotsiaaldemokraatide ettepanek on tõsta seksuaalse enesemääratlemise vanus 16. eluaastani, välja arvatud juhul, kui täisealise ja alaealise vanusevahe on kuni neli aastat. 16. aasta piir kehtib ka meie naaberriikides Soomes, Lätis ja Leedus,“ ütles Heljo Pikhof . „Aga kindlasti ei tohi häbivääristada eakaaslaste vahelisi intiimsuhteid, mis toimuvad vastastikusel nõusolekul ja turvaliselt,“ lisas ta.

Pikhof viitas oma kõnes seksuaalselt väärkoheldud lastega töötavale kliinilisele psühholoogile, kelle kinnitusel on ühiskonnas arvukalt neid, kes ootavad lapse seadusliku eapiiri täitumist, et siis talle oma tahet peale suruda. „Kuna noored ei suuda pahatihti ise ebasobivale suhtele vastu hakata, siis on hädavajalik luua noorematele kui 16-aastastele seaduslik kaitse,“ rääkis Pikhof. „Meie kõik – seadusandjad, valitsus, ühiskond tervikuna – peame võitlema kurjaga. Paistab, et nii koalitsiooni- kui ka opositsioonierakonnad on nüüd jõudnud ühele nõule selles, et alaealisi tuleb paremini kaitsta.“

Riina Sikkuti sõnul seadusemuudatused iseenesest hoiakuid ei muuda. „Seega on vältimatult vajalik muuta seksuaalharidus laialt kättesaadavaks. Kõrvalseisjad, kahtlustajaid ja märkajad peavad mõistma oma vastutust laste kaitsmisel. Samuti ei tohi ühiskondlikud hoiakud veeretada vastutust lastele ega süüdistada ohvrit,“ lisas ta. Eapiiri tõstmist on korduvalt arutatud ka Eestis ja meil toetavad seda lastekaitsjad, vägivalla ohvreid abistavad arstid ja psühholoogid,“ märkis Riina Sikkut.