Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni saadikud esitasid haridus- ja teadusminister Mailis Repsile arupärimise, et saada ülevaade sellest, kuidas on laabunud eriolukorra esimesel kolmel nädalal koduõpe ja mis saab sel kevadel põhikooli ning gümnaasiumi lõpetamisest.

„Koolide üleviimine koduõppele on kõigi osapoolte jaoks uus kogemus ja tõsine väljakutse. Ministeeriumil peab selles töös olema juhtiv ja koordineeriv roll. Seega on põhjust ministrilt uurida, mida on tehtud kitsaskohtade lahendamiseks,“ ütles Katri Raik.

Koduõppe suurimateks probleemideks on Raigi hinnangul õpilaste liiga suur koormus ja osaliselt ka õpetajate ebaõnnestunud valikud. „Näiteks on õpilased saanud ülesande laadida oma toa video internetikeskkonda või siis minna õue ja leida linnaruumis üles kindlad objektid. Puudust tuntakse ka videotundidest,“ märkis Raik.

Nii küsivadki sotsiaaldemokraadid Mailis Repsilt, miks ei ole ministeerium töötanud välja koduõppe head tava, mis arvestab kriisiaja senise kogemusega. Praegu jääb rohkem vajaka mitte info puudumisest, vaid keskse koordineerimise puudumisest. Samuti tahavad saadikud teada, kuidas on lähinädalatel korraldatud erinevate kooliastmete õpetajate ja aineõpetajate ning koolijuhtide nõustamine ning mida teeb ministeerium lastevanemate nõustamise vallas.

„Millist informeerimis- ja nõustamistegevust rakendatakse venekeelsele koolidele? Venekeelne e-koolikott on väiksem kui vastav eestikeelne abivahend. Milline on siin lahendus?,“ pärivad sotsiaaldemokraadikud.

Raigi sõnul annab kavandatav seadusemuudatus eriolukorras ministrile loa siduda eksamid lahti kooli lõpetamisest, mis võimaldab tänavu eksameid korraldada ka osaliselt või siis üldse mitte korraldada. Mailis Repsil tuleb riigikogu ees selgitada, kuidas valmistub ministeerium eksamite osaliseks toimumiseks ja miks ei keskenduta uute eksamiformaatide väljatöötamisele?

„Oluline on tagada, et eelmise ja järgmise aasta gümnaasiumilõpetajate tulemused oleksid selle aasta koolilõpetajate tulemustega võrreldavad. Kõik ei astu ju ühel aastal gümnaasiumisse,“ lisas Raik.