Sotsiaaldemokraat Katri Raik rõhutas teisipäeval riigikogus peetud arutelul eestikeelse kõrghariduse tuleviku üle, et eesti keele ja laiemalt rahvusteaduste elujõudu toetab kõige paremini see, kui parandada oluliselt ülikoolide ja teaduse rahastamist.

„Keeleküsimus oli väga kesksel kohal Eesti ülikooli 100. aastapäeval. Aga üliõpilased ei rääkinud ainult eesti keelest ja inglise keelest, vaid rääkisid ka teistest võõrkeeltest. Minule on see väga sümpaatne – kui me vaatame oma geograafilist asukohta ja mõtleme oma ajaloole,“ ütles Raik. Tema hinnangul on Eesti riigi ülesanne on hoida tasakaalu eestikeelse hariduse ja kõrghariduse paratamatu rahvusvahelistumise vahel.

Raigi sõnul tuleb eesti keele arendamise kõrval rohkem tegeleda ka Eesti ajaloo uurimise ja eesti kirjanduse toetamisega. „Keel elab ju kirjanduses ja eesti keelega käib koos eesti meel,“ märkis Raik. „Ärme unusta, et eesti keel ja Eesti ühiskond ja Eesti ülikool on omavahel tihedalt seotud.“

Akadeemilise eesti keele arendamine nõuab aga riigieelarvest lisaraha. Sotsiaaldemokraadid toetavad Raigi väitel igati ettepanekut, et kõrgharidusõppe rahastamine jõuab edaspidi 1,5 protsendini SKP-st ja teaduse rahastamine ühe protsendini SKP-st.

Oma kõnes tsiteeris Raik Juhan Liivi, kes kirjutas juba enne eestikeelse Tartu Ülikooli asutamist: „Ma olen iga päev nii mitu-mitu-meelne, kas vabameelne, vana-, kodanlane, kas töömees, jah, ka aadel mõnikord. Ja kes veel teab, kuhu rändaks meel, kui ununeks üks erakond: mu eesti keel. Nii järelikult: minu erakond on eesti keel.”