Kuigi EKRE rääkis enne valimisi ohtralt Eesti ühiskonna pärisprobleemidest, nagu madalad palgad ja regionaalne ebaõiglus, ei ole erakond pärast võimule tulekut suutnud lahendusi pakkuda ja on hoopis halvanud valitsuse töö, kirjutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees, riigikogu liige Lauri Läänemets Eesti Päevalehes. 

Kogu aur kulub EKRE sõnumite ümberlükkamisele, uurimiskomisjonidele, teineteise lepitamisele. Eesti elu triivib viimastel kuudel ühest skandaalist teise.

Sarnaselt tuhandete teiste kaitseliitlastega harjutan ka mina igal aastal koostööd meie NATO liitlastega. Kõik meie plaanid arvestavad NATO-ga ja seni pole meist keegi märganud, et koostöö prantslaste, inglaste või ameeriklastega oleks kuidagiviisi kriisis. Kaitseliidu tegevus põhineb usul, et NATO tuleb vajadusel appi, kuid meie kohus on algul ise võimalikult hästi vastu pidada ja vaenlast tõrjuda.

Analoog abieluga

Kujutage ette, et ütlete oma abikaasale, et meie suhe on kriisis ja vaja on plaani B. Või siis vähem utreeritult – te seletate oma äripartnerile, et seni igati hästi toiminud koostöö on kriisis ja vaja on otsida varianti B. Ilmselgelt olete pärast selliseid avaldusi silmitsi mitmete küsimuste ja probleemidega.

Siseminister Mart Helme saatis üle kogu maailma sõnumi meie liitlastele: „Sõbrad, NATO on kriisis ja Eesti otsib plaani B.” Sõnad on välja öeldud ja neid enam olematuks ei triigi. Riikidel, kes omavahel salajast infot vahendavad, tekib kohe küsimus, et kes sinna plaani B kuuluvad? Kellega veel kavatseb Eesti jagada meie riigisaladusega kaetud riigikaitselist teavet? Miks USA või Prantsusmaa peaksid oma maksumaksja raha panustama Eestis viibivatesse sõduritesse, kui enam ei toimi koostöövorm, mille raames seda tehakse?

Need on küsimused, millele lähinädalatel või kauemgi peavad Eesti ministrid, diplomaadid, ametnikud, president, parlamendisaadikud vastama NATOs ja Euroopa Liidus. Eestit kaugelt jälgivatele inimestele on üsna kaelamurdev selgitada, et Eesti valitsusel on ühed ja teatud ministritel teised seisukohad. Päris skisofreeniline seis.

Samal ajal tõsistest teemadest…

Eesti kodanikel oleks samas aus teada, et kui kogu aeg kulub jamadele ja nende silumisele, siis kuidas seisab valitsus Eesti püüdluste eest? Näiteks Euroopa Liidus lepitakse praegu kokku uut eelarveperioodi ja lauale on pandud mitmed Eesti jaoks ebasobivaid ettepanekud. Kes ja kui palju kaitseb praegu valitsuses Eesti huvisid?

Põllumajanduses lepitakse praegu Euroopa tasemel kokku järgneva kuue aasta rahastamise printsiipe, aga meie maaeluministeeriumi juhtimine on halvatud. Kui Ratasel peaks õnnestuma mõnel tippkohtumisel korraks Macroni varrukast haarata, kas ta siis küsib Eesti põllumeestele võrdseid tingimusi või peab ta seletama hoopis seda, kuidas tema juhitud valitsus on muidu õigel teel, ainult ministrid kobavad pimeduses?

EKRE skandaalid ei ole vähimalgi määral Eesti inimeste ja meie demokraatia tervise huvides. Ikka vastupidi. Ei ole võimalik pidada ühiskondlikku debatti pensioni teise samba teemal, kui kogu meediaruumi haaravad ministrid, kes valetavad, sarjavad oma tööd tegevaid ametnikke või panevad püsti rahvusvahelise mõõtmega skandaale.

Eluliselt olulised küsimused

Riigikogu liikmetele tutvustatakse praegu energia ja kliimakava, mille Eesti esitab Euroopa komisjonile. Seal on aga vastupidiselt riigikogu poolt seatud eesmärkidele taastuvenergia ja loodushoiu ambitsioon kõvast allapoole toodud. Taaskord, kogu eeter on Helmetest umbes, ja nii ei jõua avalikkuseni, et taastuvenergia eesmärkidest sõltub lõpuks see kas Põlvas või Valgas elav inimene saab oma kortermaja riigi toel rekonstrueeritud või mitte.

Hetkel on kogu valitsusaparaat skandaalidest umbe jooksnud, sellesse on tõmmatud ka ministeeriumite tippjuhid ja isegi riigisekretär. Ma ei tea, kes sellest kõigest võidavad. Igal juhul ei ole need Eesti inimesed.

Lauri Läänemets: kujutlege end ütlemas abikaasale, et otsin ka plaan B-d