Järvamaal koos olnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna töö- ja regionaalkomisjon leidis, et valitsuses kokku pandud 2020. aasta riigieelarve süvendab regionaalset ebavõrdsust ning annab tagasilöögi kohalikule ettevõtlusele.

„Uus eelarve võtab maapiirkondadelt kamaluga raha ära ja pudistab näpuga veidikene tagasi. Hoobi saavad eelkõige regionaalsed töökohad ja maaomavalitsuste endi investeeringud, mille mahud oluliselt vähenevad,“ ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees ja riigikogu liige Lauri Läänemets.

Sotsiaaldemokraadid peavad lubamatuks, et riigieelarve kava järgi püsib lasteaiaõpetajate palgatoetus järgmisel aastal varasemaga samal tasemel. Samas kohustab valitsuse määrus omavalitsusi tõstma lasteaiaõpetajate palku samas tempos õpetajate palkade kasvuga.

„Kohustus tõsta palku ilma riigi toetuseta sööb omavalitsuste jaoks ära osa tulumaksu ja toetusfondi tõusust, mida hakati haldusreformi ajal taastama. Nii kasvab küll kohalike omavalitsuste tulubaas, kuid otsustusõigust neil raha kasutamise üle pole,“ selgitas Läänemets. Töö- ja regionaalkomisjoni hinnangul peab riik lasteaiaõpetajate töötasude rahastamist suurendama, sest vastasel juhul ei jätku valdadel ja linnadel raha kohalike probleemide lahendamiseks.

Kahetsusväärselt kavatseb valitsus järgmisel aastal kokku tõmmata mitu regionaalselt olulist investeeringut, mis aitaksid kas otseselt või kaudselt kaasa töökohtade loomisele. Näiteks väheneb edukalt käivitunud kortermajade ehituse programmi maht plaanitult 18 miljonilt eurolt 3 miljonile eurole. See programm on Läänemetsa sõnul nähtud ette kaasaegsete elukohtade loomiseks piirkondadesse, kuhu turutõrke tõttu maju ei ehitata, kuid kus elamispindade puudus takistab uute töökohtade teket.

Regionaalset ettevõtlust tabab valusalt nii põllumeeste üleminekutoetuste vähenemine 15,3 miljonilt eurolt 5 miljonile eurole kui maaeluministri plaan kaotada põllumajandustöödel kasutatav odavam diislikütus. Lisaks peatab eelarve Kredexi väikeelamute rekonstrueerimise meetme ja päikesepaneelide toetusmeetme, mille mõlema maht on 1 miljon eurot. Regionaalsete ettevõtete toetus elektriühenduste loomiseks kahaneb 600000 euro ning peamiselt väikestele asumitele mõeldud taastuvenergia kütteseadmetele ülemineku toetus 2 miljoni euro võrra, sõnas Läänemets.

„Ülikoolide kolledžitele kui piirkondlikke töökohti toetavatele kompetentsikeskustele ei ole samuti lisaraha ette nähtud, mis teeb niigi rahapuuduses ülikoolide elu veelgi raskemaks. Täiesti on kadunud plaan kaasajastada 17 miljoni euro eest Pärnu lennujaam. Ühtekokku vähenevad regionaalsed toetused ja investeeringud enam kui 40 miljoni euro ulatuses,“ rääkis Läänemets.