Sotsiaaldemokraat Katri Raik tegi täna riigikogus ettepaneku lükata tagasi eelnõu, mis kaotaks ära põhikooli eksamid ja kutsus poliitikuid üles keskenduma Eesti hariduselu pärisprobleemide lahendamisele.

Valitsuse esitatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused jäid häältega 47:39 riigikogu menetlusse. Kaks rahvasaadikut olid erapooletud ja 4 ei hääletanud.

„Põhikooli eksamite alles jätmine või kaotamine ei ole Eesti hariduse võtmeküsimus. Meil on üldhariduses teisi, kindlasti palju olulisemaid küsimusi,“ märkis Raik. Oma kõnes peatus ta süveneval õpetajaskonna vananemisel ja hariduslikul kihistumisel.

„Iga neljas või viies Eesti loodusteaduste õpetaja on vanem kui 60 eluaastat. Kes on 10 aasta pärast klassiruumis, see on meie vastutada,“ rääkis Raik. „Kool on nii tugev, kui on tema õpetajad ja juht. Erinevused koolide vahel on suurenenud. Hariduslik kihistumine annab endast teada. Nõrgemad koolid vajavad abi. Sellele juhivad tähelepanu Eesti haridusteadlased ja OECD viimased võrdlused. Ja see ongi peapõhjus, miks paljudel õpilastel jäävad ühtsed põhikooli lõpueksamid sooritamata.“

Praxise hiljuti valminud uuring kinnitab Raigi sõnul ka seda, et Eesti hariduse edu taga on muuhulgas tasakaalustatud ja läbi arutatud otsused. „Eksamite kaotamise otsus oli põhjalikumalt erinevate osapooltega läbi rääkimata. Muudatuste eel tulnuks veenda õpetajaid, kes valdavalt on eksamite kaotamise vastu. Ilma õpetajaid kaasamata ei tule hariduses muudatustest midagi head välja. Praegu tekitab see seadusemuudatus pigem hariduslikku kihistumist, sest nõrk kool koostab ilmselt ka nõrgema eksami,“ lisas Raik.

Raik rõhutas eraldi, et kiiremas korras on vaja otsustada, kas sellel õppeastal 9. klassis õpivad õpilased sooritavad riiklikud eksamid või mitte. “Kooliaasta on alanud juba kaks kuud tagasi, aga selgust ei ole ikka,“ rõhutas Raik.