Riigikogu istungil läbis esimese lugemise eelnõu, millega luuakse digitaalne lahendus soolise palgalõhe arvutamiseks, et suunata tööandjaid edukamalt oma organisatsioonides soolist võrdõiguslikkust edendama.

Eelnõu eesmärk on aidata tööandjatel senisest efektiivsemalt ja mugavamate lahendustega naistele ja meestele makstavaid tasusid analüüsida. Lisaks antakse tööinspektsioonile õigused teha avalikus sektoris järelevalvet võrdse palga põhimõtte järgimise ja rakendamise üle.

„Töine sissetulek on valdava osa inimeste jaoks peamine või ainuke tuluallikas. Kuna töö eest saadav tasu mõjutab ka teisi sissetulekuliike, näiteks pensionit ning vanema- ja töötuskindlustushüvitist, ei mõjuta see inimeste heaolu ainuüksi tööelu kestel, vaid kogu elukaare vältel, ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. Seega taastoodab palkade ebavõrdsus üldist ebavõrdsust ning peame kasutusele võtma konkreetsed sammud soolise palgalõhe vähendamiseks ja palgasüsteemide läbipaistvaks muutmisel.“

Aastast 2004 on kõigil tööandjatel juba kehtiva õiguse järgi kohustus veenduda, et töö tasustamise põhimõtted ei oleks üht sugu eelistavad. Samuti peavad tööandjad edendama soolist võrdõiguslikkust oma organisatsioonis. Planeeritud muudatused aitavad edaspidi neid kohustust paremini täita.

Organisatsiooni keskmise palgalõhe automaatseks arvutamiseks luuakse digilahendus ehk palgalõhe valgusfoor, et tööandjate halduskoormust hoida võimalikult madalana. Palgaandmete soopõhine võrdlus tehakse nende andmete pinnalt, mida tööandjad riigile juba esitavad ning mis on kättesaadavad läbi registrite.

Kui digilahendus tuvastab organisatsioonis märkimisväärse palgalõhe, selgitab tööandja välja palgalõhe põhjused. Analüüsima peab muuhulgas naistele ja meestele makstavaid tasusid ning nende maksmise korraldust ja praktikaid. Kui tööandja ei leia palgalõhele objektiivseid põhjendusi, koostab ta tegevuskava, kus on selgitatud, kuidas ja milliste tegevustega ta oma asutuse palgalõhet vähendama hakkab. Selle tegemiseks koostatakse juhend, nagu on tehtud mitmetes teistes riikides.

Kogu kirjeldatud protsessi käigus pakub nõustamist ja tuge tööinspektsioon, kuhu arendatakse vastav pädevus.

Eelnõu täpsustab ka tööandjate kohustusi töötajate kohta soopõhiste andmete kogumisel ja töötajate informeerimisel naiste ja meeste võrdõiguslikkusest organisatsioonis. See tähendab sõnaselgelt andmete loetlemist, mille põhjal nii tööandjal endal, tööinspektsioonil ja teistel seaduse täitmist jälgivatel organitel, aga ka töötajatel või nende esindajatel on võimalik hinnata sama või võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdse palga maksmise nõude täitmist.

Eelnõu jõustub 2020. aasta 1. juulil.