Riik jätkab 2019. aastal investeeringutega ravijärjekordade lühendamisse ja esmatasandi arstiabi arendamisse. Uuel aastal laieneb ka ohvriabiteenuste kättesaadavus ning naiste tugikeskuste rahastamine ulatub miljoni euroni. Tööpoliitikas on eelarves olulisel kohal täiend- ja ümberõppe võimalused.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul on Eestis endiselt mure pikkade ravijärjekordadega ja riigi prioriteet on nende lühendamine. „Kui tänavu suunati esimest korda üle pika aja tervishoidu lisaraha, siis järgmisel aastal sellega jätkatakse. Paralleelselt tegeleme ka ennetuse ning esmatasandi ja peremeditsiini võimaluste parandamisega – järgmisel aastal valmib üle Eesti 46 kaasaegset esmatasandi tervisekeskust, kus saab olema üldarstiabi, koduõendus, ämmaemanda vastuvõtt ja füsioteraapia,“ selgitas minister.

Tervises ebavõrdsuse vähendamiseks ning selleks, et inimeste oma taskust tasutavad kulud ei oleks liiga suured, jätkab riik hambaravihüvitise ja täiendava ravimihüvitise maksmisega. „Täiendava ravimihüvitise eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust just kõrgendatud ravimivajadusega inimeste jaoks. Hambaravihüvitist on enam kasutanud lapseootel naised, väikelaste emad ja pensionärid,“ märkis Sikkut.

Suurema rahastuse saavad tuleval aastal ohvriabi teenused, sh naiste tugikeskuste rahastamine tõuseb miljoni euroni. „Saame parandada ohvriabi teenuste kättesaadavust ja mõjukust, et vähem inimesi langeks vägivalla ohvriks. Halvima juhtumisel peab aga tõhus abi olema koheselt kättesaadav,“ ütles minister.

Tööpoliitikast tõstis minister Sikkut esile investeeringuid inimeste oskustesse. „Eestis on samaaegselt puudus nii kvalifitseeritud tööjõust kui ka tööst. Seetõttu on oluline soodustada täiend- ja ümberõppes osalemist. Alates eelmisest aastast on Eesti Töötukassa töötute kõrval toetanud ka riskirühmadesse kuuluvaid töötavaid inimesi, kes soovivad uusi oskusi omandada ja arendada. Tuleval aastal need investeeringud kasvavad veelgi.“ 

Olulisemad investeeringud tervise- ja töövaldkondades 2019. aastal:

Tervishoid saab kättesaadavuse parandamiseks olulise lisaraha

Tervishoid saab  viie aasta jooksul tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks üle 300 miljoni euro lisaraha, millest 34 miljonit lisandus tänavu ning 2019. aastal lisandub üle 40 miljoni euro. Tervishoidu lisavahendite suunamine aitab lühendada ravijärjekordi ja parandab raviteenuste kättesaadavust, järjepidevust ning kvaliteeti. Kokku kasvab haigekassa eelarve 2019. aastal ligi 180 miljoni euro võrra, mis sisaldab ka sotsiaalmaksu suuremat laekumist ja haigekassale üle tulevaid teenuseid. 

Suureneb ohvriabi, sh naiste tugikeskuste rahastamine

Eesmärk on parandada ohvriabiteenuste kättesaadavust ja mõjukust, et vähem inimesi langeks vägivalla ohvriks. Hinnanguliselt on perevägivallast tingitud kulud Eestis aastas üle 116 miljoni euro, mistõttu on oluline laiendada ennetustegevusi ning tagada eraldi sotsiaalprogramm vägivallatsejatega tegelemiseks. Naiste tugikeskuste rahastamine suureneb 2019. aastal miljoni euroni. 

Suure ravimivajadusega inimesed saavad edasi täiendavat ravimihüvitist

Riik jätkab 2018. aastast alguse saanud täiendava ravimihüvitise maksmist, mis vähendab suure ravimivajadusega inimeste kulusid retseptiravimitele. Kõrge omaosaluskuluga soodusravimite täiendavaks ravimihüvitiseks on tuleval aastal ette nähtud ligikaudu 9 miljonit eurot. Kokku on haigekassa hüvitanud sel aastal ligi 82 tuhandele inimesele summas 4,3 miljonit eurot. Rohkem infot täiendavast ravimihüvitisest.

Hambaravi kättesaadavuse suurendamiseks jätkatakse hambaravihüvitisega

Hambaravihüvitise olulisim eesmärk on vähendada ebavõrdsust tervises ja võimaldada juurdepääsu hambaravile neile inimestele, kellele see on rahalistel põhjustel seni kättesaamatu olnud. 2018. aasta jooksul on hambaravihüvitist saanud juba üle 164 000 inimese ja hüvitist on välja makstud ligi 8 miljonit eurot. Ka järgmisel aastal jätkatakse hüvitisega, selleks on planeeritud 12 miljonit. Kuni 19-aastasele lastele ja noortele on hambaravi endiselt tasuta. Rohkem infot hambaravihüvitisest.

HIV/AIDSi leviku piiramiseks laienevad ennetuse ja ravi võimalused; samuti paranevad narkomaania ravi kättesaadavus ja kvaliteet

Praegu ei ole kuni 30% nakatunutest nakkusest teadlikud ega saa ravi, osadel ravi saajatel ei ole viirus kontrolli all. 2019. aastal on HIV/AIDSi ennetuseks ja mõjude vähendamiseks ette nähtud 5 mln eurot. Narkomaania raviks ja kahjude vähendamiseks on kavas laiendada ravikohtade arvu, et pakkuda karistamise alternatiivina ravi, ja luua Ida-Virumaal noorukitele suunatud uus ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste keskus. 2019. aastal on selleks ette nähtud 3,34 mln eurot.

Tagatud on ennetava meditsiini jätkuv arendamine Eestis

2018. aastal alanud geeniproovide kogumise järel jätkatakse geenikaartide koostamise ja personaalmeditsiini teenuste arendamisega. Selleks tuuakse geeniinfo tervise infosüsteemi, kus see on arstidele abiks patsiendile parema ravi määramisel. Pikemas perspektiivis soovib läbi personaalmeditsiini teenuste saavutada paremad ravitulemused ning seeläbi madalamad tervise- ja hoolekandekulud.

Ida-Virumaa ja Viljandi haiglate aktiivravikorpused uuenevad

Ida-Viru Keskhaiglas jätkatakse Euroopa Regionaalarengu fondi toel aktiivravi hoone teise ehitusetapiga, et tagada kvaliteetse ravi kättesaadavus piirkonnas. Viljandi Haigla on Euroopa Regionaalarengu fondi toel rajamas haigla uueks peahooneks maakondlikku tervisekeskust, kus on integreeritud eriarstiabi, esmatasand ja sotsiaalteenused. 

Kaasaegsete esmatasandi tervisekeskuste valmimine jätkub

2019. aasta lõpuks rekonstrueeritakse või ehitatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi abil 46 esmatasandi tervisekeskust üle Eesti, kus põhiteenustena on tagatud üldarstiabi, koduõendus, ämmaemanda iseseisev vastuvõtt ja füsioteraapia. Samuti jätkub töö teise taotlusvooru projektidega.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnad saavad püsirahastuse

Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tagamine on inimõiguste küsimus. Soolise palgalõhe vähendamiseks ning võrdsete võimaluste edendamiseks on alates 2019. aastast riigieelarves püsiv rahastus. Euroopa liidu liikmesriikide võrdluses oleme endiselt kõige suurema soolise palgalõhega riik. Naiste ja meeste palgalõhe on Eestis pidevalt püsinud üle 20%. Seepärast soovime esimese sammuna avalikus sektoris näidata eeskuju palgalõhe vähendamisel.  Mõlemale valdkonnale on kokku eraldatud lisaraha 800 000 eurot.

Töötavad inimesed saavad riigi toel oskusi täiendada

Ka tuleval aastal on nii töötutel kui ka töötavatel inimestel võimalik saada Eesti Töötukassa toel täiend- ja ümberõpet. Õppimisel on võimalik tuge saada neil töötavatel inimestel, kes on ammu omandanud hariduse, kelle terviseseisund on halvenenud või kelle eesti keele oskus ei vasta tööturu nõudmistele. Kokku investeeritakse tööturukoolitustesse ligi 17,5 miljonit eurot. Rohkem infot.

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve on 2019. aastal 4,85 miljardit eurot. Suurima eelarvega on 2,02 miljardi euroga sotsiaalse kaitse (põhiosas pensionid) ja 1,55 miljardi euroga tervise valdkonnad. Perepoliitika valdkonna eelarve on 707,6 miljonit eurot ning tööturu valdkonna eelarve 583 miljonit eurot.