Riigikogu kiitis täna 46 poolthäälega heaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mille eesmärgiks on viia hariduslike erivajaduste laste õppetöö korraldamine uuele tasemele ja mis tuua koolidesse abiõpetajad ning psühholoogid.

„Riik asub tänavu rahastama HEV laste õpetamisega kaasnevaid kulusid, kui laps õpib munitsipaalkoolis. Märkimisväärselt suureneb koolis töötavate tugispetsialistide toetus, mis lubab neid juurde palgata ja loob eeldused selleks, et lapsed saavad senisest parema hariduse,“ ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof.

Tema kinnitusel on antud seaduse puhul tegu suuresti meie haridusmaastikul tehtud vigade parandusega. „Võib julgelt öelda, et me oleme jäänud hiljaks. 2010. aastal pidi Eestis rakenduma kaasav haridus, mis näeb ette, et igal lapsel peab olema võimalik õppida kodulähedases koolis. Tegelikkuses õpib 74 protsenti hariduslike erivajadustega lastest juba praegu  tavakoolis, kuid õpetajad jäeti nende rohkem kui seitsme aasta jooksul üksi,“ rääkis Pikhof. „Paar aastat pärast kaasava hariduse kontseptsiooni kinnitamist hakati kokku tõmbama  HEV-õpilaste klasse ja erikoole ja kaotati samal ajal tavakoolides võimalus maksta riigi rahast palka logopeedile, eripedagoogile, psühholoogile, sotsiaalpedagoogile ja abiõpetajale.“

Pikhofi sõnul on teada, et kolmandik õpilastest vajab kooliaja vältel ühel või teisel moel erituge. „Üha rohkem on meil hüperaktiivseid, tähelepanuhäiretega, käitumisprobleemidega ja ka autistlike häiretega lapsi. Samas on täna koolipsühholoog olemas vähem kui 40 protsendis koolides  ja suur puudus on ka teistest tugispetsialistidest. Kaasav haridus peab nüüd jõudma loosungitest  pärisellu,“ lausus Pikhof.