Täna riigikogus peetaval kodanikuühiskonna arutelul esitas siseminister Andres Anvelt küsimuse, et kus on kodanikuühiskonna arendamise ja reguleerimise piir. Tema sõnul ei saa ega tohi kodanikuühiskonda üle reguleerida.

„Meie ülesanne on luua poliitika- ja seadusekujundajatena raamistik, kus kodanikuühendused saavad areneda, olla jätkusuutlikud ning riigile heaks partneriks,“ märkis siseminister. Lähiajal viib ta valitsuskabinetti memorandumi, mille eesmärk on mitmekesistada vabaühenduste rahastamist. Riik toetab vabaühendustele annetamise kasvu, omatulu teenimise võimekuse edasiarendamist ja koostööd erasektoriga.

Oma kõnes tõi Andres Anvelt välja, et vabaühendused on head partnerid, kelle eesmärk on ühiskonnale lisandväärtust pakkuda. „Vabaühendused teevad suuri asju, kuid vahel jääb nende oluline panus märkamata. Kutsun ühendusi olema nähtav, rääkima ja näitama ennast julgemalt,“ lisas ta. Hea näitena tõi ta Teeme Ära vabaühenduse, millest on sündinud suured teod, kuhu saab panustada igaüks. Siseministri sõnul ootab riik kodanikuühendustelt professionaalset strateegilist partnerlust. „Paraku võib sobiv partnerlus pooleli jääda, sest mittetulundusühendusi nähakse tihti abivajajatena, mitte abipakkujatena. On aeg näidata, et vabaühendused on parimad partnerid, sh ka teenuseosutajad,“ lausus Anvelt.

Tänavu detsembris möödub Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni ehk EKAKi heakskiitmisest riigikogus 15 aastat. „Nende 15 aasta jooksul on vabaühendused muutunud iseseisvamaks, tugevamaks ja edukamaks, kuid kodanikuühiskonna põhiolemus on jäänud samaks,“ iseloomustas siseminister neid aastaid. „Kodanikuühiskond on meie ühiskond, kuhu iga inimene võiks ja peaks panustama,“ lisas ta kokkuvõtvalt.