Homme kohtub siseminister Andres Anvelt Kreeka rändeminister Ioannis Mouzalasega, et arutada Euroopa Liidu-Türgi leppe olukorda ja tulevikku, tagasisaatmise temaatikat ning ühtset varjupaigapoliitika reformi.
Andres Anvelt avaldas head meelt, et rändevood Vahemerel on järk-järgult vähenemas. „Selles mängib olulist rolli nii EL-Türgi lepe, mereväeoperatsioon Sophia kui ka Lääne-Balkani riikide tugev ja koordineeritud piirikontroll ning -koostöö. Just koostöö on oluline võti, sest rändeprobleemiga ei pea tegelema üksnes Itaalia ega Kreeka, vaid see on Euroopa ühine vastutus,“ ütles Anvelt.
Enne 2016. aasta märtsis sõlmitud EL-Türgi rändelepet saabus Kreekasse ligi miljon sisserändajat. Peale leppe sõlmimist ning Balkani rändeteede sulgemist on rändevood vähenenud 97% ning saabujate arv jäänud keskmiselt alla 600 sisserändaja nädalas.
2017. aasta algusest on peamine surve olnud aga Kesk-Vahemere rändeteel ehk Liibüa–Itaalia marsruudil. Tänavu seitsme ja poole kuuga on Euroopasse jõudnud 125 000 ebaseaduslikust sisserändajast ligi 80% saabunud Vahemere keskosa rändetee kaudu. Viimasel kuul on rändevood Itaaliast vähenenud, juuli keskpaigast on viimase kuuga Itaaliasse jõudnud veidi üle 4000 põgeniku, mis on viiendik varasematest numbritest. Siiski on vara öelda, kas tegemist on ajutise nähtuse või pikaajalise trendiga.
Siseminister Andres Anvelti sõnul on olukorra kontrolli alla saamiseks ning voogude vähendamiseks Eesti eesistumise raames astutud mitmeid samme. Olulisemate seas võib välja tuua siseministrite mitteametliku kohtumist Tallinnas ning sellele järgnenud kesk-Vahemere rändetee tegevuskava vastuvõtmist. Oma osa on andnud ka Itaalia, kes on koostanud Vahemerel tegutsevatele valitsusvälistele organisatsioonidele mõeldud käitumiskoodeksi.
Andres Anvelt viibib Kreekas 4.-5. septembrini. Lisaks kohtumisele rändeminister Mouzalasega külastab delegatsioon ka Kosi ja Lesvose saarte esmaseid vastuvõtukeskuseid ehk hotspot’e ning Ateena lähistel paikneva Schisto ja Skaramangase varjupaigataotlejate majutuskeskusi.