Välisminister Sven Mikser rõhutas Belgradis kohtumistel Serbia juhtidega riigi Euroopa Liidu integratsiooni olulisust ja Lääne-Balkani regiooni tähtsust Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse jaoks ning tutvustas Eesti ELi eesistumise prioriteete. Mikser kohtus Serbia peaministri Aleksandar Vučići, presidendi Tomislav Nikolići, välisministri Ivica Dačići ning Euroopa asjade ministri Jadranka Joksimovići ja Serbia ELiga ühinemise pealäbirääkija Tanja Miščevićiga.

Serbia Euroopa Liitu pürgimisest kõneldes väljendas Mikser veendumust, et Euroopa Liidu uks peab Lääne-Balkanile jääma avatuks. „Meie eesmärk on laienemispoliitikaga aidata kaasa Euroopa stabiilsusele ja julgeolekule ning demokraatia ja õigusriigi arengule,“ lausus Mikser. Serbia on praeguseks avanud kaheksa peatükki liitumisläbirääkimistel ELiga. Mikser kinnitas, et Eesti sooviks on laienemisprotsessi jätkamine Serbiaga ELi Nõukogu eesistumise ajal. „Tugineme laienemispoliitikas eeldusele, et ELi väärtusi austavad riigid, kes vastavad seatud tingimustele, peavad saama ühinemisläbirääkimistel edasi liikuda,“ lausus välisminister. Ta lisas, et seejuures on oluline ka Serbia ja Kosovo suhete paranemine.

Mikser märkis, et Serbial on oluline reformidega jätkata ning selgitada inimestele nende vajalikkust Euroopa Liiduga ühinemisel ning sellega kaasnevaid võimalusi. „Mõistame, et mõnikord võivad reformid olla keerukad, kuid need on vajalikud riigi majanduse konkurentsivõimeks,“ sõnas Mikser. Välisminister tõi esile ka, et Euroopa Liit on Serbiale olulisim majanduspartner.

Veel kõneldi kohtumistel suhetest naaberriikidega ja viimastest murettekitavatest arengutest Lääne-Balkanil. Samuti arutati julgeolekuteemasid, rändekriisi ning Euroopa tulevikku.

Eesti ja Serbia suhted on head, kuid välisminister Mikseri sõnul on kasutamata võimalusi veel näiteks majandus- ja kaubandussuhetes ning turismi vallas. „Serbia on meile suurima potentsiaaliga kaubanduspartner Lääne-Balkani regioonis,“ lausus välisminister. „Samuti oleme jätkuvalt valmis jagama Serbiaga oma kogemusi ühinemisel ELiga ning IT ja e-valitsemise alal,“ lisas Mikser.