Esmaspäeval Brüsselis kolleegidega kohtuv leiab, et tagasisaatmine on parim viis rändekriisi leevendada.
EL-i justiits- ja nõukogu kohtumisel arutatakse seoses rändeküsimusega põhjalikumalt kaht teemat: tagasisaatmispoliitika tõhustamist ja tegelemist rände lähteriikidega, eelkõige Liibüaga.
Anvelt teatas, et läheb nõukogusse tagasisaatmise süsteemi kordategemise eest seisma. „On väga tervitatav, et Euroopa Komisjon tegi ettepaneku tagasisaatmise tegevuskava täiendada ja ebaseaduslikud siinviibijad ka tegelikult tagasi saata. Kui me selle üle Euroopa Liidus poliitilisel tasandil debatti ei pea, siis asjad paremaks ei lähe,“ märkis .
Euroopa Liidu territooriumil viibib ebaseaduslikult hinnanguliselt üle miljoni kolmanda riigi kodaniku. Keskmiselt saadetakse tagasi vaid üks inimene kolmest, kellel pole õigust siia jääda, ning sealjuures on tagasisaadetavate hulk ja tagasisaatmise edukuse määr riigiti väga erinev.
„Peaksime olema kolmandate riikidega koostööd tehes tunduvalt ambitsioonikamad ja rakendama vajadusel isegi sanktsioone riikide suhtes, kes tagasivõtulepingut ei täida. Tagasisaatmine on parim viis rändekriisi leevendada, sest nii lükkame ümber müüdi, et Euroopa võtab vastu kõik, sealhulgas need, kes kaitset ei vaja,“ sõnas Anvelt.
sõnul peab Euroopa Liidus rändekriisiga tegelemisel lähenema solidaarsusele senisest märksa mitmekülgsemalt ning see peaks koosnema kolmest komponendist.
Esiteks vabatahtlik põgenike vastuvõtt, sealjuures vastuvõtva riigi tingimustel ja taustakontrolli tehes. Teiseks oma ekspertide ja tehnikaga Euroopa piiri- ja rannikuvalvesse panustamine, näiteks panustas Eesti mullu ametite töösse 211 politsei- ja piirivalveametnikuga. Kolmas komponent oleks rändekriisi lahendamise rahaline toetamine.