Riigikogu kiitis 68 poolthäälega heaks pakendiseaduse muutmise seaduse, mis piirab oluliselt õhukeste kilekottide kasutamist.
Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on teema olnud aktuaalne terves Euroopa Liidus juba pikemat aega. Probleemi lahendamiseks on vastu võetud kilekottide kasutamist piirav direktiiv, mille ülevõtmise tähtaeg Eestis oli juba mullu novembris.
Seadus näeb ette keelata alates 2019. aastast poodides suuremate kilekottide tasuta jagamine. Esmajoones puudutab see müügikampaaniate ajal ostude jaoks massiliselt jagatavaid kilekotte. Kehtima jääb erand, mille järgi tohib kasutada väiksemaid õhukesi kilekotte lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, näiteks liha või köögiviljade ostmisel või hügieeni otstarbel kilepakendis piima ostmisel.
„Kilekottide ulatuslik ja läbimõtlematu kasutamine on saanud keskkonnaohuks, millele tuleb otsustavalt reageerida. Pakendimajanduses tuleb muuta inimeste harjumusi ja tõsta nende keskkonnateadlikkust ning võtta kasutusele pakendid, mis on korduvkasutuses ja kergesti utiliseeritavad,“ ütles Vakra. Ta selgitas, et Euroopa Liidu direktiiv näeb ette 2019. aasta lõpuks vähendada õhukeste kilekottide kasutamist 90 kilekotini inimese kohta aastas. 2025. aasta lõpuks soovitakse sama number tuua 40ni.
Vakra viitas aastal 2015. tehtud kilekottide tarbimise uuringule, mille kohaselt vaadeldud 500 kaupluses üle Eesti tarbitakse inimese kohta aastas keskmiselt umbes 40 kilekotti ja umbes 165 eriti õhukest kilekotti, millest toiduhügieeni otstarbel kasutatakse umbes 63.
„Kilekottide tasuta jagamise keelamise põhiline eesmärk on panna tarbija mõtlema: kas ma vajan seda kilekotti ja olen nõus selle eest maksma kas või ühe sendi või on tegemist lihtsalt harjumusega, millest võin puhtama keskkonna nimel loobuda?“ ütles Vakra. Ta toonitas: „Kilekottide masskasutuse piiramine aitab hoida loodust. Kilekotte jäetakse kõigist pakendi liikidest loodusesse kõige sagedamini.“
Pakendiseaduse muudatuste jõustumisel tuleb poodides ostjatele pakkuda kilekottide kõrval ka teisi pakendamise võimalusi, mida juba ka tehakse. Näiteks pakutakse paber-, riide- ja võrkkotte, ka korduvkasutatavaid plastikkotte.