märkis neljapäeval 2016. aasta õiguskorrast ja politsei tööst turvalisuse tagamisel ülevaadet tehes, et positiivsena saab välja tuua asjaolu, et üldine süütegude hulk mullu vähenes, kuid muret teeb jätkuvalt narkosurmade suur hulk. “Eelmise aastaga võib rahule jääda üldjoontes keskmisest kõrgemalt, kuid paljud asjad ei sõltu ainult politseist. Hea on see, et üldine süütegude arv on vähenenud, ka igasuguste raskemate kuritegude, sealhulgas tapmiste,” ütles Anvelt.
Tema sõnul on eelmisel aastal vähenenud ka alaealistega seotud kuritegevus.
“Postiivne on, et alaealised on rahulikumaks muutumas. Pole enam nii süüteoaltid. Siin mängib mingit rolli ka demograafia, kuid mitte nii olulist rolli, kui just see, et politsei on vaeva näinud ja rakendanud ennetusmeetmeid,” märkis Anvelt.
Anvelti sõnul on võib eelmise aasta põhjal öelda, et lähisuhtevägivallast teatamine on tõusnud ja vastavad numbrid kajastavad enamvähem reaalset pilti.
“Kurb on jätkuvalt suur narkosurmade arv, mis on muidugi Eestis alati kõrge olnud, kuid eelmine aasta tõi neid natuke juurde. Seepärast on väga oluline politsei roll narkodiilerite püüdmisel,” ütles Anvelt.
Anvelti sõnul oli surmaga lõppenud liiklusõnnetuste arv eelmisel aastal kasvus.
“Politsei on väga palju panustanud töötunde ja roolijoodikuid liiklusest kõrvaldanud, kuid midagi väga rõõmustavat pole,” nentis ta.
Anvelti sõnul pole selles probleemis ka ühiskonna üldine hoiak sellel tasemel nagu tahaks. “Siin peaks palju tööd tegema veel teised poliitikad, mitte ainult korrakaitseline,” leidis Anvelt.
Anvelti hinnangul ei tohi Eestis kindlasti politseinike arv enam väheneda, kuid see ei tähenda, et ei tohiks teha ümberkorraldusi süsteemi sees.
“Minu toetus on igal juhul politseijuhile olemas, et olemasolev struktuur veel paremini tööle panna,” kinnitas Anvelt.
Anvelti kinnitusel on tema kui ministri poliitiline sõnum eelarveläbirääkimistel politseinike palk.
“Tehnika võib olla hea ja kiire, kuid kõige selle taga on ikka inimene. Kõige olulisem on inimressurss,” märkis minister.