Algav aasta saab siseturvalisuse valdkonnas olema keeruline, kuid rikas innovaatiliste lahenduste rakendamise poolest. Turvalisuse tagamine ei erine kuidagi teistest eluvaldkondadest, kus uute lahenduste otsimine on möödapääsmatu suunanäitaja maailmas hakkama saamiseks.

Meie inimeste ootused turvalisusele on ülikõrged. Ühelt poolt oleme harjunud, et riik reageerib turvalisuse tagamisel kiiresti, teisalt paneb ümbritsev maailm meid pidevalt kasutama nii uusi lahendusi tehnoloogias kui võimalusi kõigi koostööks turvalisuse loomisel.

Riik ja selle turvakardin peabki olema tõhus, kuid uus kvaliteet saab sündida vaid ühises koostegemises, oskuses näha ja ennetada riske inimeste tasemel ja teineteisest hoolimisel. Need on keerulised muutused, mis ei saagi sündida üleöö, vaid need tekivad samm-sammult ja riigi kohustus on siin olla üks suunanäitaja.

Eesti saab kõrgtehnoloogilise piiri

Eelkõige tuleb maksta vana võlg ja kindlustada meile kõigile oluline välispiir. Nüüd, kus piirijoon on puhastatud, tuleb hakata ette valmistama ligipääsuteid piiritaristu ülesehitamiseks. Meie eesmärk on rajada sõna otseses mõttes kõrgtehnoloogiline riigipiir – selline, mida meie inimesed saavad usaldada ja mida kutsumata sissepürgijad reaalselt pelgavad. Algaval aastal saame näha juba esimesi tehnoloogilisi algatusi piirikontrollis nii maal kui õhus.

Alustada tuleb piirkonnakonstaablite nii-öelda uusarendustega. Oleme eesmärgiks seadnud, et paari aasta jooksul on ka kõige väiksemas omavalitsuses olemas oma konstaabel, kes saab pühenduda just oma kogukonna turvalisuse ülesehitamisele, kuritegude ennetamisele, oma piirkonna abipolitseinike kaasamisele ning kes on kogukonnale hea liitlane turvalise elukeskkonna tagamisel.

Kõik hea on tihtipeale natuke ununenud vana ja siinkohal võib meenutada, et meie tänase politsei kõrge usaldusväärsus hakkas kasvama just 90ndate lõpus kogukonnapolitsei ülesehitamisest.
Jätkame ka meie politsei multifunktsionaalsuse suurendamist. Nii ei ole lähiaastate kiirreageerimisvõimekuse kahekordistamine Eesti politseis pelgalt musklite kogumine kuhugi treeningsaali või inimeste reservis hoidmine selleks puhuks, kui kriis peaks tabama, vaid igapäevaselt tänaval nähtav, väljakutsetele kiirelt ning jõuliselt reageeriv patrull.

Karistame inimesi vähem

Politsei valdkonnas on valmimas veel mitmeid lahendusi, mis peaks nii meie inimeste kui ka politsei igapäevategevuses aega ja raha kokku hoidma. Täna on paljud politsei menetlused liiga aeganõudvad ja röövivad aastas kümneid tuhandeid töötunde.

Kui menetlusi muuta kiiremaks ja ka inimlikumaks, tähendab see seda, et politsei saab kiiremini reageerida pigem neile väljakutsetele, kus inimeste elu ja tervis reaalselt ohus on. Näiteks on üks võimalus see, et tulevikus ei satu inimesed lihtsamate rikkumiste puhul enam karistusregistrisse, vaid kergem korrarikkumine võib päädida ainult hoiatusega.

Üpris pea hakkame nägema tänavapildis ka patrullpolitseinikke, kelle vormil jälgib ja fikseerib ümbritsevat kaamera. See võtab nii mõneltki kurikaelalt võimaluse hiljem kohtus must valgeks rääkida. Kindlasti arutame võimalusi avaliku korra tagamisse kaasata nii kohalikke omavalitsusi kui ka turvafirmasid. Muidugi ei tohi selle kõige juures korrakaitse professionaalsuse latti mingil moel alla lasta.

Ka päästevaldkonnas seisab ees rida tulevikku suunatud arutelusid. Oleme täna jõudmas tulesurmade arvu vähendamisel lähedasele tasemele Põhjamaadega. Algaval aastal saavad päästjad juurde kümneid uusi päästemasinaid, lähiaastatel seisab ees ka päästjate isikliku varustuse ja muu tehnika tõsisem uuendamine. Kuid kõige olulisemaks jäävad turvalisuse tagamises ikkagi meie inimesed.

Siin kehtib raudselt põhimõte „üheksa korda mõõda ja üks kord lõika“. Peame tõsiselt arutama, kuidas tulevikus tagada jätkuvalt kiire reageerimisvõime ja tõsisel tasemel ennetus üle kogu Eesti, nii suuremates linnades kui kaugel metsatalus. Lähiajal seisab ees tõsine diskussioon, kuidas meie pääste erinevad lahendused paremini koos toimima saada.

Kindlasti ei saa elukutselisi ja vabatahtlikke päästjaid seada tähtsuse pingeritta, pigem peame neid vaatama kui ühtset tervikut.

Autod hakkavad õnnetusest ise teatama

Nutikaid tehnoloogiaid kasutame mujalgi. Saabuval aastal töötame välja eCall lahenduse meie autodele, mis õnnetuse korral teavitab häirekeskust iseseisvalt juhtunust ilma inimese sekkumiseta.

Oluline on ka nutimaailmas tehnoloogia arendamine sellise tasemini, et hädasolija appikutse kohta oleks võimalik tuvastada mõnemeetrise täpsusega. Kõik need teemad – nagu ka näiteks päästjate kodukülastused, et muuta kodusid tuleohutumaks – aitavad päästa ja säästa meie ühiskonna kõige hinnalisemat vara, inimelu.

Lähiajal ees seisvaid tegevusi ja ülesandeid on siseturvalisuse valdkonnas aga veel kümneid ja kümneid. Ei ole vist mõtet pikemalt peatuda rohketel tarkvara ja tehnoloogia uuendustel, mis meie suhtlemise riigiga mõlemas suunas mugavamaks ja kiiremaks teevad. Kuid need uuendused teenivad ka muud eesmärki kui mugavus. See on julgeolek.

Euroopa Liidu eesistumisel oleme eesmärgiks võtnud tutvustada just neid lahendusi, mis annavad võimaluse kiireks infovahetuseks erinevate ametite vahel, kurjategijate anonüümsuse vältimiseks ning nende liikumise jälgimiseks.

Rändekriis on pannud paljud Euroopa riigid bürokraatia mugavustsoonist välja tulema ning vaatama just nende lahenduste poole, mis meie väikses Eestis juba aastaid kasutusel on. Kui kurjategija on oma kuriteokaaslasest vaid ühe äpi kaugusel, siis miks meie peidame ennast paberivirnade taha?
Nii et meil tööd jätkub.

Seniks aga teile kõigile turvalist 2017. aastat!