Kui vaadata 2016. aastale tagasi, võib tõdeda, et meil on läinud üsna hästi. Inimeste väljaränne Pärnumaalt on võrreldes eelmiste aastatega vähenenud, keskmine palk on kasvanud maakonnas üle seitsme protsendi ja registreeritud töötute arv aasta algusega kõrvutades vähenenud ühe protsendi võrra.

Pärnumaad külastas 2016. aastal võrreldes tunamullusega üle 12 protsendi rohkem turiste, valmis maakonna esindusstaadion Rannastaadion ja meil elavad Maalehe andmetel ühed oma elu ja kodukohaga rahulolevamad inimesed. Suur tänu kõigile, kes te panustasite läinud aastal oma kodumaakonna – Pärnumaa arengusse!

Möödunud aastal oli maakonna läbivaim teema haldusreform. Pärnumaal on selle artikli kirjutamise ajaks omaalgatuslikult kokku lepitud nelja uue omavalitsuse tekke suhtes. Tori vald 11 700 inimesega (Sindi linn, Sauga vald, Are vald ja Tori vald), Pärnu linn 51 000 (Paikuse vald, Pärnu linn ja Audru vald), Lääneranna vald 5700 (Lihula vald ja Hanila vald Läänemaalt, Koonga vald ja Varbla vald) ja Põhja-Pärnumaa vald 8700 elanikuga (Halinga vald, Tootsi vald, Vändra alevivald ja Vändra vald).

Kihnu vald (700 inimest) taotleb valitsuselt merelise väikesaare erandit. Taotlus on piirkondlikule komisjonile saadetud ja seda arutame jaanuari alguses.

Lõuna-Pärnumaal toimus nelja valla (Saarde, Tahkuranna, Häädemeeste ja Surju) ühinemises viimasel minutil lagunemine. Tekkida tõotab kaks omavalitsust: Saarde ja Surju valla 4929 elaniku ning Tahkuranna ja Häädemeeste valla 4967 elaniku baasil.

Saarde ja Surju valla (pindala 1063 ruutkilomeetrit) liitumine täidab haldusreformi seaduse erandi punkti, mille järgi ühinevad vähemalt kaks kohaliku omavalitsuse üksust, mis moodustavad haldusterritoriaalselt loogilise terviku, mille pindala on kokku vähemasti 900 ruutkilomeetrit ja kus elab rahvastikuregistri andmete kohaselt 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku minimaalselt 3500 inimest.

Tõstamaa vald 1334 inimesega on Pärnumaa ainuke omavalitsus, mida valitsuse algatatud etapis tuleb hakata liitma kas Pärnu või Lääneranna suunal. Praeguse seisu järgi pigem linna suunal.

Kui anda hinnang kogu omaalgatuslikule etapile maakonnas, teeb rõõmu, et enamik omavalitsusi jõudis omavahel kokkuleppele. Murelikuks teeb mind Saugas rahvaalgatustega arvestamata jätmine ja volikogus teerullimeetodil otsuste vastuvõtt.

Tahan siiralt tänada ja tunnustada kõiki inimesi, kes aitasid kaasa omaalgatuslike omavalitsuste tekkele Pärnumaal.

Läinud aastal tegelesime maakonnas mitme taristu arenguga, olgu see lennujaam, Via Baltica, Rail Baltic või sadamad. Lennujaamaga tuleb kindlasti edasi minna, aga nagu vastne majandus- ja taristuminister Kadri Simson on öelnud, et raha lennujaama tarvis otseselt ei ole. 2017. aastal oleks vaja saavutada sellekohane poliitiline otsus.

Peame lennujaama majandamiseks peale riigitoetuse (umbes 400 000 eurot) leidma regioonist lisaraha. Usun, et kui see probleem saab lahenduse, renoveerib riik lennujaama.

Rail Balticu puhul on positiivne, et nii majandus- ja taristuminister kui riigikogu on kinnitanud oma usku raudtee tulemisse läbi Pärnu. 2017. aastal peame Rail Balticu planeeringuga lõpuni jõudma. Planeeringu on maavanem vastu võtnud ja avalikud arutelud seisavad jaanuari lõpus ees. Tänavu alustatakse arvatavasti Rail Balticu teekoridori jäävate maade võõrandamisega.

Via Baltica peab saama alanud aastal Uulu–Pärnu ja Pärnu-Jaagupi–Nurme silla lõigul neljarealiseks projekteeritud. Aastal 2018 võiksid ehitustööd alata Valga-Uulu ristmikust kuni Pärnuni, seda teelõiku läbib ligemale 10 000 autot päevas, ja aasta hiljem peaksid ehitustööd algama Nurmest kuni Pärnu-Jaagupini. Sauga ringist Nurme sillani valmib Via Baltica 2017. aastal.

Pärnu reisisadama valmimist ja esimest ristluslaeva on samuti tänavu Pärnusse oodata. Väikesadamate ehitus peaks algama Pärnumaal vähemalt kolmes kohas. Kokku on võimalik korrastada väikelaevadele viis sadamat.

Sõudjatele tuleb ehitada lähiajal korralik sõudekeskus Pärnusse, see selgus peaks tulema alanud aastal. Pärnumaa sõudjad on meile kõigile rõõmu pakkunud juba aastakümneid, nüüd on aeg see auvõlg likvideerida.

2016 avasime Eestis esimesena piirkonna konkurentsi tugevdamise meetme rahastuse, mis tõi siia piirkonda investeeringuteks umbkaudu 3,8 miljonit eurot. Viljad peaksid valmima aastal 2017 (Pärnu bussiterminal, maakondlik ühtne sõidupiletite süsteem, Loode-Pärnu-, Uulu-, Vändra tööstusküla, Lottemaale juurdepääs).

Teise vooru osa, ligemale 3,8 miljonit eurot avame uutele ideedele peagi ja rahataotlusi saab ettevõtluse arendamise sihtasutusele (EAS) esitada juuni algusest augusti lõpuni. Linnalisest meetmest ehitatakse tänavu maakonnas kergliiklusteid ja lahendatakse lasteaiakohtadega seotud probleeme.

2017 algab Sindi paisu lammutamine Pärnu jõel ja kärestiku ehitus. Pärnu jõgi muutub täies pikkuses kalarikkamaks ja pikemalt sõidetavamaks. Samuti tahan alustada Pärnu jõe teemaplaneeringut, kus analüüsime ja lahendame nii majanduslikke, turismi-, keskkonna- kui muid probleeme. Koos Pärnumaa ühistranspordikeskusega hakkame tänavu koostama Pärnumaa maaliinide bussiliikluse hanget. Vaatame üle ja täiendame seoses omavalitsuste ühinemistega Pärnu maakonna arengustrateegiat.

Koostöös sotsiaalministeeriumi ja omavalitsustega peame leidma püsiva lahenduse Pärnumaa laste ja noorte vaimse tervisekeskuse edasiseks toimimiseks. 2016. aastal leidsime riigilt keskusele rahalist tuge 40 000 eurot 2017. aasta tööks.

DigiTee kiire interneti projekt jätkub 2017. aastal kahasse omavalitsusliidu ja ettevõtlus- ja arenduskeskusega. DigiTeega viiakse lairibaühendus lõpptarbijani, ühendades kodud ja ettevõtted fiiberoptilise kaabliga. Tänu sellele jõuavad tänapäevased infoühiskonna teenused kõikide Pärnumaa inimesteni.

2016. aastal saime valmis maakonna- ja mereplaneeringu. Soomaa teemaplaneering vajab sel aastal lõpetamist. Jätkuvalt on tähtsad Paikuse piirivalve- ja politsei kolledži toimimine, Tartu ülikooli Pärnu kolledži jätkusuutlikkus, õdede õpe Pärnu haiglas, Pärnumaa kutsehariduskeskuse areng. Muret teevad Tihemetsa kutsekooli hoone ja Tori hobusekasvanduse saatus – need probleemid peavad saama lahenduse 2017. aastal.

Riigimaja ehitamise suhtes peaks 2017. aastal selgus majja saama: kas tuleb ja millal? Samuti tahaksin riigiasutuste Tallinnast väljatoomise kohta saada riigilt selgeid sõnumeid, oma ettepanekud oleme ministeeriumile saatnud. Ise panustan EASist turismikompetentsi Pärnu toomisse.

Minult on korduvalt küsitud, kas jään viimaseks Pärnu maavanemaks. Kui jälgida peaminister Jüri Ratase väljaütlemisi, siis tundub küll. Maavalitsuste saatus otsustatakse suure tõenäosusega 2017. aasta algul. Maavalitsuste teema on valitsuses arutusel 12. jaanuaril ja laual olevat neli varianti. Mida kokku lepitakse ja millal maavalitsused senisel kujul kaovad, on raske öelda. Kavatsen alanud aastal olla Pärnu maavanem ja seda täie jõuga.

Soovin meile kõigile imelist, teguderohket ja eelmisest paremat 2017. aastat!