Eesti Pank teatas äsja, et nende prognoosi järgi on selle- aastane majanduskasv ainult 1%. Kui majanduse olukorda vaadata, siis läheb uuel valitsusel vist päris keeruliseks?
See ei ole uudis, et Eesti majandus kasvab nii visalt. Nulli kandis on see olnud viimastel aastatel ega ole olnud näha, et see kasv kuskilt tuleks. Me ei peaks juba ammu sellega leppima. Selge on ka, et majandust ei kasvata niiviisi sõrmenipsust, kuigi kui riiklikke investeeringuid suurendada või inimestele rohkem raha kätte jätta, siis mõlemad kasvatavad majandust.
Uus valitsus suunab majandusse lisainvesteeringuid, nii elamumajandusse kui ka taristusse umbes 200 miljoni euro eest. Ka tulumaksuvaba miinimumi tõus tähendab, et kuni keskmise palga teenijatel jääb iga kuu rohkem raha kätte. Üldjuhul kulutavad nad selle raha ka Eestis. See tuleb majandusse tagasi ja elavdab majandust. Kui räägime pikaajalisest kasvust, peaks see baseeruma eelkõige ekspordil. Selleks et see saaks kasvada, tuleb investeerida. Esimene küsimus on meie inimressurss. Me peame oma riigi atraktiivsust suurendama, et siin elajad ei tahaks lahkuda ja siia tahetaks tulla.
Kelle idee on need üürimajad? Mõnel on jäänud mulje, et see on mõne kinnisvaraarendaja mõte.
Vastupidi, kui vaatate arendajate ütlusi, on nad arusaamatult kriitilised.
Kõik äkki ei ole.
No siis tooge näiteid! Küsimus on palju laiem. Eestis on ebavõrdsus üks EL-i suuremaid. Mis aitaks seda vähendada? Kui väiksemapalgalistel jääb rohkem raha kätte. Siia sektorisse läheb ka üürikorterite teema. Eluase ei ole luksuskaup, see on eluks sama vajalik kui söök ja jook. Mujal Euroopas on munitsipaalkorterite osakaal 20% ringis, Eestis on see 2%.
Võtame näiteks Imavere. Maakoht, tööstus on olemas. Ettevõtjad on öelnud, et inimestel pole kuskil elada, nad kas jätavad neile tööle tulemata või peavad kaugelt pendeldama. See on ammu olnud probleem, erasektor võiks selle lahendada, aga turg ei toimi, sest maapiirkonda ehitades on hoone ehitusväärtus suurem kui selle turuväärtus. Kui riik hoone ehitust mingis ulatuses toetab, inimesed saavad seal elada ja ettevõtlus saab areneda, on kõik kasusaajad.
Tallinnas maksab Õismäel asuv kahetoaline korter talvel koos kommunaalkuludega 500–550 eurot. Õpetaja, meditsiinitöötaja saab kätte 600–650 eurot. Ei tule välja lihtsalt. Miks ei tule erasektorilt uusi odavaid korterelamuid? Sest pangad annavad käendust väga lühikese aja peale, mille jooksul on arendajal vaja raha tagasi teenida. Aga kui riik annaks käendust 25 aasta peale, oleks hoopis teine olukord.
Mis võiks olla järgmine teenus, mida võiks Eestis pakkuda digitaalselt, e-teenusena?
(Mõtleb pikalt.) Ma ei ole niimoodi teenuse peale mõelnud. Uus valitsus otsustas panna rahastust juurde kogu digitemaatikale. Kui Eestil on digimaailmas väga hea imago, siis seda tuleb hoida ja sisu tuleb ka edasi arendada. Ei tohi juhtuda nii, et muudkui räägime, aga sisus ei jõua järele. Olen otsustanud, et töötame saja päeva jooksul välja visiooni selle kohta, kus oleks vaja jõudu juurde. Praegu ei oska sellist ühte konkreetset teenust öelda.
Koalitsioonileppes pole digivaldkonnale pööratud kuigi palju tähelepanu, kõigest paar lõiku. Kas see näitab selle teema vähest olulisust?
Vastupidi. Esiteks on sellel koalitsioonil ka minister, kes vastutab. Ametinimetuses on ära toodud, et tema vastutab IT-valdkonna eest. Ka ressursse oleme juurde andnud.
Eesti EL-i eesistumise teema peaks olema digivaldkond. Aga mis on selle raames need asjad, mida tahame esile tõsta?
Oluline teema, milles tahame otsuseni jõuda, on andmete paiknemise küsimus. On näha, et kui ettevõte loob oma esinduse mingis EL-i riigis, siis peab ta ka andmeid seal hoidma. See on väikese Eesti jaoks oluline, mingi suur firma ei pruugi siia tullagi, kui tahtes pakkuda teenust näiteks Prantsusmaale, öeldakse sealt, et ta peab oma andmeid seal hoidma. Me tahame jõuda ka õigusaktini, et selline nõudmine oleks keelatud, välja arvatud siis, kui andmed on seotud julgeolekuga. Tahame edasi minna sellega, et isikult küsitaks andmeid ainult üks kord ja nii EL-is tervikuna. Kolmas teema, meie tugev kiiks: inimene või organisatsioon on oma andmete omanik ja otsustab ise, mis nendega tehakse.
Kuidas vaatate tagasi parvlaevahankele? Esimene linnuke on pessa jõudnud, aga kolm pole veel koorunudki…
Noo-noo, koorunud on ikka, varsti ka pesa poole teel.
Otsustamatus oleks tegelikult tähendanud korruptsiooni.
Hästi, aga kuidas vaatate sellele, et eelmine vedaja räägib, et teenib aastaga kümne aasta kasumi?
Mis tal muud üle jääb rääkida. Tegelikkuses on ju nii, et need otsused ja töö, mida mina siin tegin aasta jooksul, olid ainuõiged otsused ja väga hästi läbi viidud. See on objektiivne tõde. Kui tuled ministeeriumi ja tead, et kahe ja poole aasta aasta pärast on hetk, kus leping praeguse teenusepakkujaga lõpeb ja midagi uut pole alustatud, tuleb sul otsustada, kas lüüa käega ja mis tahes tingimustel lepingut pikendada või – millele oli ka suur surve – annad Tallinna Sadamale korralduse lihtsalt hankida uued parvlaevad, mida ma, jumal tänatud, ei teinud. Hanke otsus oli ainuõige. Tallinna Sadam osales, võitis, hinnavahe oli 60 miljonit eurot. Kui eelmine vedaja väidab, et teenib selle mõne kuuga, siis ta valetab.
Fakt on see, et laevad tähtajaks valmis ei saanud, ja kurb on ka see, et kui parvlaev mere tagant nähtavale ilmub, meenub kõigile Eesti üks aegade suurimaid korruptsiooniskandaale.
Minu ministriaeg oli selline hetk, kus pidin tegema otsuse väga lühikese ajaga. Otsustamatus oleks tegelikult tähendanud korruptsiooni. Oleks tähendanud seda, et mina ei suuda ega jaksa ja riik lepib mis tahes hinnaga kokku eelmise vedajaga. Mis puudutab Tallinna Sadama korruptsiooni, siis see on sama hea kui panna keskkonnaministrit vastutama kliima soojenemise eest. Tol hetkel, kui valitsus tegi otsuse, et tuleb hange, ei teadnud keegi, et seal on korruptsioon.
Ettevõtlus- ja
Mida püüab korda saata?
Rajada riigi abiga üürimaju sinna, kuhu erasektor neid turutõrke tõttu rajada ei taha. Tuua digivaldkonda rohkem ressurssi, et Eesti IT-maine oleks sisuga täidetud. Tuua andmete vaba paiknemine EL-i eesistumise digitemaatika keskmesse.
Kes ta on?
Sündinud 10. juulil 1972 Õppinud Tartu ülikooli majandusteaduskonnas ja EBS-is rahvusvahelise ärijuhtimise magistrantuuris 1999–2007 Saint-Gobain Ehitustooted AS-i juht 2006. aastast liige 2007–2009 rahvastikuminister 2014–2015 majandus- ja taristuminister 2015