Tartu Linnavalitsuse Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak on kirjutanud Tartu Postimehes nn õhuluudadest (https://tartu.postimees.ee/6439836/rein-haak-ohuluua-tarvidusest) — tuntud siiski pigem lehepuhuritena — ning selgitanud, et nende kasutamine ja seotud häiringud on paratamatus, kuna hooldushanke võitja ei ole valmis reha kätte võtma. Teades, mil määral häirivad lehepuhurid tartlaste puhkust, tööd ja õpinguid; teades, kui palju on näiteid puhurite väärkasutusest; teades, kuidas puhurid tekitavad nii otsest kui kaudset reostust ja võimalikku ohtu nii kõrvalseisjate kui kasutajate tervisele, ei saa ma olla nõus ametniku väitega, et alternatiive ei ole ning et tartlased peavad igal aastal mitmel järjestikkusel nädalal neid häiringuid taluma.

Tartu on varemalt väga selgelt öelnud, et meie linna valmidus taluda elukeskkonda oluliselt mõjutavaid häiringuid on ühemõtteliselt null. Meie linna soov on pakkuda elamiseks, töötamiseks, õppimiseks ja pere kasvatamiseks parimat elukeskkonda Eestis, vahest kogu regioonis. Selle eesmärgi juurde ei saa kuuluda lasteaialaste keskel õhuluuaga vehkiv “kojamees”. Ei saa kuuluda Toomeäärse auditooriumi akende taga lektoriga edukalt konkureeriv undamine. Ei saa kuuluda kuival kõnniteel inimeste keskel tolmupilvi üleskeerutav töömees, kelle jaoks reha ei ole sobilik või piisavalt väärikas töövahend.

Jah, sügisesed hooldustööd on kindlasti vajalikud ning ma ei soovi tänapäevaste töövahendite lauskeelustamist. Küll aga on minu sooviks näha Linnavalitsust otsimas lahendusi probleemile, mis ei jäta külmaks vist küll ühtegi linlast. Selleks, et saada aru, kas ja millised on Linnavalitsuse seisukohad, kavad ja arusaamine antud temaatikast, esitasin 08. novembris toimunud Volikogu istungil abilinnapea Raimond Tammele järgmised küsimused.

1) Millised on Tartu kulutused haljasaladelt lehtede koristamisele?

2) Kuidas kavatseb linn piirata linlasi tõsiselt häirivate ja erineval moel keskkonda reostavate lehepuhurite kasutamist?

3) Milliseid alternatiivseid lahendusi (näiteks teadlaste poolt soovitatud kohtmultšimine, kohapealsete kompostrite kasutuselevõtt, erisused haljasalade hooldusklassides vms) kavatseb Linnavalitsus rakendada ja millise ajakavaga?

4) Mis saab plastkottidesse pakitud lehtedest ja kuidas kavatseb Linnavalitsus lõpetada selle keskkonnahoiu seisukohast kaheldava praktika, kus biolagunevate lehtede pakkimiseks kasutatakse lagunematuid plastkotte?

Loodan, et need küsimused aitavad mõista alternatiivseid lahendusi. Peatselt koguneb Linnavalitsuse juures minu varasemast ettepanekust alguse saanud ja mitmeid eksperte kaasav linnahaljastuse ümarlaud ja ma loodan, et me saame üheskoos arutada mu küsimustele vastuseks leitud alternatiive. Lõppkokkuvõttes loodan, et juba järgmisel aastal ei pea me enam taluma seda undamist kui paratamatust.

Lemmit Kaplinski, 08.11.2018