Meie kultuuriruumis on tavaline, et kogu päeva kattev ja taskukohane lasteaiateenus võimaldab vanematel tööl käia.
Praegu on Tartu lasteaedade kohatasu 70 eurot ja 50 senti. Plaani järgi tõuseb see 2019. aasta alguses 75 eurole. Sellele lisandub toiduraha, mis on keskmiselt 1 euro ja 60 senti päevas. Isegi kui laps jääb mõnel päeval nohusena koju, ületab ühe lapsega pere lasteaiakulu 100 euro piiri. Teisele lapsele rakendub praegu soodustus 50 protsenti kohatasust, nii on kahe lasteaialapsega pere kulu koos söögirahaga uuel aastal üle 160 euro.
Basseiniga lasteaias korjatakse lisaraha ujumisvõimaluse eest. Aeg-ajalt tuleb maksta mõne teatritüki eest. Lasteaedades tegutsevad tasulised huviringid (sealjuures kellaaegadel, mille eest lapsevanemad on juba kohatasu maksnud). Lisaks on väiksemates erahoidudes toidupäev kallim isegi siis, kui see hommikusööki ei sisalda.
Tartu piirkonna keskmine brutopalk eelmisel aastal oli statistikaameti andmeil 1215 eurot ja netopalk 963 eurot. Loomulikult ei saa enamik inimesi keskmist palka, ent ka kujutletavate keskmiste inimeste puhul oleks lasteaiakulu proportsioon pere eelarves suur.
Vaatame lähemalt:
- 1 lasteaialapsega 1 keskmise palga saajaga peres üle 10%;
- 1 lasteaialapsega 2 keskmise palga saajaga peres üle 5%;
- 2 lasteaialapsega 2 keskmise palga saajaga peres üle 8%
Võrdluseks mõned peremudelid, milles kulude proportsioon paneb juba tõsiselt mõtlema:
- 2 lasteaialapsega 1 keskmise palga saajaga peres 17%;
- 2 lasteaialapsega 2 miinimumpalga saajaga vanema peres 17%;
- 2 lasteaialast üksi kasvatava lasteaedniku peres 20%;
- 1 lasteaialast üksi kasvatava Tartu ülikooli doktorandi peres 16%.
Lisaks lasteaiakohale vajavad lapsed ka kodu, toasooja, riideid ja palju muud. Praegu on kohatasust (aga mitte toidukulust) vabastatud pere kolmas ja järgmised lasteaialapsed. Enamasti on aga lasterikaste perede suuremad lapsed juba kooliealised ja seetõttu need pered kohatasu soodustusest ei võida.
Kokkuvõttes võib öelda, et lasteaiatasud on jõudmas kõrgustesse, mille puhul tuleb kaaluda, kas väikeste laste kõrvalt tööle minek on üldse mõistlik samm.
Tartu perede lasteaiaarved on ühed suuremad Eestis. Isegi Tallinnas, kus palgad kõrgemad, on kohatasu sel aastal 61 eurot. Enamikus Eesti omavalitsustes jääb igakuine lasteaia kohatasu alla 30 euro.
Kiili vald, kus kohatasu on Eesti kõrgeim, see tähendab 20 protsenti alampalgast ehk 100 eurot – maksimaalne mida seadus lubab –, teeb soodustusi neile peredele, kelle mõlemad vanemad on valla elanikud. Tartu näib taotlevat Eesti kalleima lastekasvatamise linna tiitlit.
Lasteaedade pidamine on omavalitsustele väga kulukas. Iga muudatus selles valdkonnas toob mõistetavalt kaasa suured lisakulud. Ometi tuleb kusagilt alustada. Kui väiksemad ja vaesemad vallad suudavad vanemate lasteaiakulud mõistlikes piirides hoida, siis peaks saama neid eelarvevalikuid teha ka Tartus.
Esimene soovitus Tartule on hoiduda kohatasu tõusust järgmisel viiel aastal. Seni on kohatasu suurendamise õigustus peamiselt olnud lasteaiaõpetajate palgatõusu vajadus. Lasteaiatöötajate palk vajabki tõstmist, kuid käesolevast aastast panustab sellesse ka riik. Linn on saanud Euroopa Liidu raha lasteaiahoonete ehitamisel. Sellises olukorras võiks Tartule olla jõukohane vanemate kulusid ohjeldada.
Teine soovitus on lapsevanemate kulusid vähendada toiduraha kaudu. Paljudes omavalitsustes on riigi üheeurose koolitoidutoetuse abil ja omavalitsuse lisarahaga tagatud lastele tasuta koolilõuna juba praegu. Tartu linn maksab riigi koolilõuna kompensatsioonile juurde, võimaldades 1.–4. klassi lastel koolis tasuta süüa.
Tasuta või vähemalt palju soodsam toidupäev võiks jõuda ka lasteaialasteni. Alustada võiks üheeurosest toetusest lapse toidupäeva kohta. Sellega panustaks linn laste tervisesse. Lapsed saaksid tervislikku toitu pere kiirest elutempost või majanduslikust kitsikusest olenemata.
Linnavalitsuse andmetel käib laps lasteaias keskmiselt 160 päeval aastas ning Tartus on ligi 6300 lasteaialast. Tugi vanematele oleks suur. Koormus linnaeelarvele samuti, kuid just praegu on uue aasta eelarve prioriteetide seadmise aeg.
Arvamus ilmunud Tartu Postimehes 7. mail 2018