Tervishoiule on 2023. aastal kavandatud kokku ligi 2,4 miljardit eurot. Järgmisel aastal on tänu suurenevale sotsiaalmaksu laekumisele ja mittetöötavate pensionäride eraldise kasvule võimalik rahastada tulevast tervishoiutöötajate kollektiivlepet, säilitada tervishoiuteenuste kättesaadavuse vähemalt senisel tasemel ning tõsta kriisideks valmisolekut.

„Tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine vähemalt praegusel tasemel eeldab, et panustame tervishoiutöötajatesse. Seepärast oleme eelarves näinud ette rahastuse tervishoiutöötajate tulevase kollektiivleppe katteks, et võimaldada tervishoiutöötajatele tuleval aastal vähemalt 15-protsendine palgatõus,“ ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson.

„Pean oluliseks, et kriisi ajal ajutise meetmena ellu kutsutud haiguspäevade varasem hüvitamine alates teisest päevast muutub edaspidi püsivaks. Seepärast olen vastava eelnõu valitsusele esitanud ja loodan sellele ka peatset valitsuskabineti heakskiitu,” lisas minister Peterson. “Vastavalt Teadusnõukoja soovitusele ning ametiühingute ja tööandjate keskliitude toetusele, on ka Haigekassa eelarves haiguspäevade varasema hüvitamise jätkamisega arvestatud. See võimaldab inimesel juba esimeste haigusnähtude tekkimisel koheselt koju jääda ja end rahulikult terveks ravida, ilma et ta kaotaks seetõttu oluliselt oma sissetulekutes.“  Haiguspäevade hüvitamise kulu tänase kasvanud haiguslehtede arvu prognoosi juures on hinnanguliselt 30 miljonit aastas.

Riik panustab ka lisaraha, et tõsta tervishoiusektori valmisolekut ja koostöövõimet kriisiolukordades toimetulekuks, nii võimalikke tulevasi pandeemiaid silmas pidades kui Eesti riigi kaitseks valmistumisel. See hõlmab näiteks täiendava 2,6 miljoni euroga terviseameti jätkuvat tugevdamist kriisidega toimetulekuks. Selleks, et aidata tervishoiuasutustel toime tulla ootamatult suurenenud üldkuludega, suurendatakse üldkulude komponenti haigekassa rahastatavate teenuste hinnas.

Alates 2023. aastast on geeniproovide säilitamiseks iga-aastase püsirahastusena tagatud 1,1 miljonit eurot, mida varem on tulnud igal aastal eraldi taotleda.

Järgmisel nelja aasta jooksul on kavas panustada ligi 10 miljonit eurot patsiendikindlustuse süsteemi käivitamiseks ja võimalike kahjude hüvitamiseks. 2024. aasta juulist käivitub patsiendikindlustuse süsteem, mis aitab muuta tervishoidu patsientide jaoks turvalisemaks ning võimaliku kahju korral hüvitise saamise lihtsamaks.

Ukraina sõjapõgenikele tervishoiuteenuste pakkumiseks on tulevaks aastaks ette nähtud 14,4 miljonit eurot. Suurem osa seni Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikest on praeguseks siin ka ravikindlustuse saanud ning neil on juurdepääs vajalikele tervishoiuteenustele sarnaselt Eesti inimestele.

Eesti Haigekassale suunatakse 2023. aastal riigieelarvest tegevustoetuseks 131 miljonit eurot, lisaks prognoositakse eraldise kasvu mittetöötavate pensionäride eest 34,3 miljonit eurot ja sotsiaalmaksu laekumise ravikindlustuse osa kasvu 239 miljonit eurot.  Kokku on 2023. aasta riigieelarves tervishoiule kavandatud ligi 2,4 miljardit eurot.